kolmapäev, 17. jaanuar 2018

Oodates - Movement in Principles


Kaks naisterahvast istuvad oma kodudes. Vaatavad televiisorit. Elavad kaasa sellele, mis neile ekraani kaudu tuppa voolab. Passiivne, ühepoolne suhtlemine - televiisorilt inimesele. Kas just tühi, aga tühjapäevane tegevus. Ei vii kuhugi. Alles siis kui tiriseb telefon ja nad "telekamaailmast" välja kisutakse, tuleb ka naistele särts ellu sisse.... Naised on... no ütleme 50+ vanuses (eks igaüks võib ise nende tegelikku vanust guugeldada), see pole oluline, sest tegelikult kehtib sama mistahes vanuse või sugupoole kohta.

Küll aga mängib vanus rolli mälestuste mahus, enda ja elu üle naermise võimekuses ning paraku ka selles kuidas teised meid näevad ja meisse suhtuvad. Aga ka elu prioriteetides - valikutes, millega oma päeva sisustame ja kellega. Kuigi jällegi - tantsijatele on tants oluline - mistahes vanuses. Isegi kui aktiivselt selle treenimisega iga päev ei tegele, on see iga päev meiega justkui kaasas - mõtetes, tegevustes, isegi liigutustes. Tantsijate jaoks paljud asjad elus ongi tants... olgu see siis kasvõi lihtlabane painutus telekavaatamise ajal :)

Ülle ja Reet - balletikooliaegsed kooliõed. Tantsijatel on ikka natuke konkurentsitunnetust omavahel, see on edasiviiv jõud... praegu kindlasti naermist selliste teemade üle sedagi rohkem ja ega lahedad sellekohased paralleelid jää ka etendusest puudu... näiteks nagu pontšikuteostmise lugu :) Samas kumbki naine oma kuulsat elukaaslast tüki sisusse ei kisu. Ja hea ongi, sest see on ikka puhtalt nende kahe naise lugu. Ja kuigi ka mingis mõttes mälestustest, siis ikkagi just tänapäevast... lihtsalt need mälestused on rohkem nagu pagasina või etenduse tekstile viidates siis "kaaslasena" kaasas.

Suuremas osas oli tegemist tantsuetendusega, aga ei kardeta ka natuke juttu ajada ning ka laulda. Kusjuures noore lavastaja poolt on see ideaalselt tempostatud. Nagu ameerika telesaated - just kui peas tekkis mingi küsimus, siis sellele sai ka hetke pärast laval vastuse. Alguses kui tantsuetendusse sõna sisse tuli, mõtlesin, et miks küll... oleks stiilipuhtam kui see oleks täiesti sõnadeta, ent siis saab aru, et need sõnad on rohkem poeetilis-filosoofilist laadi, ehk natuke nagu saatemuusikaks tantsule või isegi pigem "elule". Näiteks kahekõne - "Mis Sa teed?" Ja saades vastuseks "tantsin", tekib küsimus "jälle?" ning sellele vastus "alati"...et mitte öelda "igavesti"... tantsijate värk. Meie seda mõistame, meile läheb see korda. Kuid sellist vaataja pinnalt lavastajaga samal lainepikkusel olemist kohtab veel lavastuses... näiteks vaevalt olin jõudnud mõelda, et Ülle ja Reet ei peaks nüüd kogu aeg ainult oma poolel lava olema kui juba toimuski korraks vahetus - selline "selgeltnägemine" on võimalik ainult kui lavastaja on kõik viimseni läbi mõelnud ja tunnetanud. Kuigi tegemist on ju ikkagi Ülle ja Reeda looga. Samas huvitavalt on saanud selle lavastusega ka lavastajal mingi ring täis, nimelt lavastaja Indrek Korneli enda kunagine esimene balletiõpetaja oli just nimelt Ülle Toming. Nüüd siis Korneli magistritööna valminud lavastuses mängib Ülle ühte peaosadest. Armas :)

Armsust on loos ja laval veel palju. Näiteks Reeda varjutants (tegelikult lootsin, et kuna varjutantsu kasutati nii, et Reet oli kardina taga ja Ülle ees, siis tuleks ka valguses ja varjus "koostants", aga ega kõike ju ka ei saa :)), Ülle imeilusate sõnade ja viisiga laul (mille Ülle ise laulab väga hästi), naiste omavaheline ja koos tantsuga suhtlus jne jne jne. Täiesti üllatavalt oli minu tantsukauge teatrikaaslane etendusega veelgi rohkem rahul kui mina, sest temasõnul oli ometi ühes tantsulavastuses kõik arusaadav ja enda jaoks lahtimõtestatav ning ei tegeletud oma ängidega, ega ka millegi sellisega, mida tervikkonteksti oleks raske seostada (viidates näiteks Vanemuise Maarjamaa laulude tantsu-osale) ning lisaks polnud see monotantsutükk, nagu tihti Eesti tantsuetendused kipuvad olema - siin on olemas dialoog, lavakeemia, suhtlus samaaeglaselt nii publikuga kui ka omavahel. Mõlemad tõdesime, et meie jaoks oli veel üheks suurimaks väärtuseks see, et ei proovitudki olla midagi muud kui see, mida ollakse - nö. endised tantsijad, praegused õpetajad ja lavastajad. Ei peagi tegema peadpööritavaid piruette või konteväänavaid akrobaatikaid, et tants mõjuks ilus ja mõtestatud. Mis siis kui sõrmed on harali siis kui need nii võib-olla olema ei peaks või plied ei lähe sama alla või muidu pole kõik päris sünkroonis või on kardina taga kehaasend natuke kummaline, isegi varju vaadates. Siin on laval siiski kogenud isiksused ning sellised konarused ja ma ei peagi silmas "rõhutatud puusavalu" jms mängimist, vaid just neid mitterõhutatud omapärasid - need on samuti lavastuse osad. Palju enam ongi võimalik dramaatilisi mõtteid tantsus edastada nö. pooside võtmisega ja nendega ei olda selles lavastuses kitsi.

Mõnus oli ka see, et lavastuse lõpuks jõuti tagasi alguse juurde. Nägi kui täpselt ikkagi oli koreograafia paigas ning eks seegi oli nö. üks lugu veel teistele juurde - elu ringkäik - järgmine päev - uus telefonikõne... aga seekord antakse ka teada, mis kõne sisu on... samas võib seda tõlgendada ka nii, et eelmises kõnes (ehk põhiosa etendusest) sisaldus kõik see, mis jäi kahe telefonikõne vahele... Kuigi minu jaoks see esimene kõne ikkagi käivitas sündmuste ahela sellega, et reaktsioonina mindi nö. telekatagant ära.

Tantsuetendustega ongi kõige magusam, et saab kaasa mõelda ja lugu justkui esitajatega koostöös enda jaoks luua. Muidugi selleks peavad tegijad andma piisavalt palju vaatajatele niidiotsi, millest kinni haarata ja "Oodates" trupp seda ka lahkelt teeb. Jätab siiski tõlgendamiseks just piisavalt vaba ruumi, et vaatamine-jälgimine läbinisti huvitavaks ja elamuslikuks kujuneks.

Elamuseks aitas minu jaoks seda lavastust kujundada ka valguskunstnik Oliver Kulpsoo töö - maha asetatud lambid on justkui grimmitoa peegli ümbert ja laest rippuv valgus oli kui mingi kolmas,  kõrvaltegelane laval. Ka stsenograafia oma mitmete lavaosade kasutamisega oli huvitav - 2 "tuba" ühise televiisoriga, lavatagune, ehk kardinatagune ja -esine tasand ja lisaks veel catwalk, kus tantsijad kordamööda tähelepanu nõuavad jne...

Ainult pealkirjast ma otseselt aru ei saanud... kas "oodatakse", et keegi helistaks ja sealt teleka äärest ellu tõmbaks? No tantsimist oodatakse kindlasti alati ja igas olukorras, see on selge, aga pealkirjana peaks andma aimu sisuliselt millegi või kellegi ootamas olemisest... Oodatakse järgmist seiklust? Järgmist mälestust oma mälestuste varasalve? Kõik tunduvad kuidagi kaugelt otsitud ja mitteusutavad... Ootus pääseda rambivalgusesse, aga sellisel juhul ma usun, et see pole mitte Ülle ja Reeda kui inimeste, vaid pigem tegelaste puhul, keda nad esitavad... igat pidi jooksen mõtetega rappa...

Kuid igati õige pikkusega oli see etendus minu meelest, ehk 50 minutit.. Kuigi võrdlusmomendina pikkade ja suursuguste psühholoogiliste draamadega või ka täismahus komöödialugude, sügavate kammerlike draamadega jms (isiklike lemmikžanritega) jääks nagu justkui laiahaardelisusest puudu. Lavastuse ja loo olemuslikkusest johtuvalt seda ei ootagi ja seega pole see mitte kriitikanool, vaid lihtsalt tõdemus. Siin ongi tegemist rohkem hetkelise sisekaemusega endiste tantsijate ellu. Sellest ka järgnev hinnang tervikelamusele:

Hinnang: 3+ (ma tegelikult natuke ootasingi sellist etendust, selles mõttes jäid üllatused saamata. Samas meeldiv ju ka tõdeda, et "vastas ootustele" :) Teisalt on hea, et ei hakatud midagi üle mõistuse leiutama ja pingutama midagi, milleks ka väärikus ei luba. Üllatusi pakkusid väiksemad detailid ja ka üldse see, milleks naised võimelised on. Ja seda ka mitte ainult tantsulises mõttes, vaid pigem just kunstnikele ja loojatele iseloomuliku "mina olen kõige parem ja teen ainuõiget asja" tüüpmentaliteedi puudumine ning võime suhtuda sellise eluterve eneseirooniaga kogu vananemisprotsessile üleolevalt ja edasi tantsida! Väga sümpaatne! Mälestuste "kaaslaseks" nimetamine ning mõned teisedki mõtted, mis antakse või mille vaataja ise avastab, see tekitab mõnusalt armsa tunde, milles samaaegselt on varjund kurbi toone, aga ka lohutust... Meeldis!)

--------------------------------
Tekst lavastuse kodulehelt (ka ülevalolev Maris Tomba foto on pärit sealt):

Oodates
Koreograaf/lavastaja: Indrek Kornel
Etendajad/Kaasautorid: Ülle Toming, Reet Paavel
Stsenograaf: Madis Nurms
Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo
Heliline tugi: Argo Vals
Juhendaja: Renee Nõmmik
Kestus: ~ 50'
Muusika: Ülle Toming, Leonid Desyatnikov, Sergei Prokofiev, John Williams,Ludwig van Beethoven, ABBA, Adam Benzwi


Kaks armastatud tantsijannat, Reet Paavel ja Ülle Toming, kergitavad eesriiet, et tuua publikuni oma unistused ja hirmud, mälestused ja ootused. Professionaalne tantsumaailm on teatavasti halastamatu – pidevalt asendatakse endised tähed uute ja nooremate kehadega. Ent kuigi kuuekümnendates eluaastates tantsijate füüsis on muutunud, säilib nende kirg ennast liikudes väljendada. Soov rambivalguses särada on visa kaduma.

Selles nostalgiahõngulises lavatöös uuribki lootustandev noor koreograaf Indrek Kornel kuidas leida endale koht pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksid ka aktiivsest lavaelust taandunud artistid tunda end vajalikuna ja püsida aktiivsena? Loo jutustamiseks on koreograaf põiminud Leonid Desyatnikovi, Sergei Prokofievi, John Williamsi ja Ludwig van Beethoveni teoseid tantsijatele oluliste tekstidega.

“Tantsime ennekõike iseendast, oma meenutustest. Me ei saa sellest üle ega ümber, see on pika aja jooksul talletatud. Natuke on nalja lavale toodud, mõned naljakad hetked, mõned kurvemad.” Ülle Toming

Etenduse suunab postmodernistlikele rööbastele kunstnik Madis Nurms, kes miksib minevikust pärit mälupilte ultramoodsate materjalidega. Tantsijad seisavad oma eksistentsi eest stiliseeritud vormide osavõtmatus maailmas ja nii kerkib loo arenedes pinnale aina rohkem isiklikku… Tulemuseks on liigutav ja eneseirooniline, kuid samas optimistlik tantsuetendus.

pühapäev, 14. jaanuar 2018

2017 Filmiaasta autahvel

Pole tükk aega filmidest kirjutanud, seega on vähemalt vaja see aastaaruanne, ehk kokkuvõte, ehk parimate filmielamuste edetabel kokku koguda, et jääks märk maha kinoaastast ning ehk leiab siit keegi soovitusi ka, kui juhtumisi ise pole veel jõudnud mõnda vaadata...

Üldiselt taustaks tuleb öelda, et ma ei ole eriline koomiksite põhjal tehtavate filmide ega ka actionfilmide austaja ning kõige rohkem hindan üldjuhul häid draamasid. Samas olen kõigesööja, mis emotsioone tekitavad, sh. isegi õudusdraamad ja mistahes riigi või maailmajao või žanri filmid. Lapsena välismaal elades, oli mu esimene tõsisem töökoht 14-aastaselt videolaenutus ja aastas vaadatavate filmide hulk jäi umbes 400-500 vahele (võrreldes praeguse u. 250-300,). Tuli ju võimalikult palju filme endal kohe ära vaadata kui need laenutusse saabusid, sest tihti laenutajad tahtsid soovitusi või mõne sõnaga tausta filmi kohta. Praegu enam videolaenutusi pole (DVDsid ja BlueRay'sid tegelikult ikka kusagil veel laenutatakse... vähemalt Rootsis), aga filmide kättesaadavus muidu on paranenud kõvasti, tänu festivalidele ja internetile... Ja kinnotuleku kiirus üldse on kasvanud. Üldiselt olen ma kinousku, ehk minu meelest on kinos filmid nõksu kui mitte tunduvalt paremad kui näiteks koduekraanilt vaadates. Samas ajakulu ja mugavus teevad oma töö ning nii tihti pole lihtsalt võimalik kinos käia kui tahta ka lastega midagi ette võtta ja teatris käia, raamatuid lugeda ja sporti teha, muuseumi ja kontserdile jõuda jne jne jne...

Kuna praeguse elutempo juures kõiki filme, mida tahaks näha, ära vaadata ei jõua nagunii, siis seda suurema hoolega tuleb teha valikuid. Minu valikute kriteeriumiks on tavaliselt filmid, mis auhindu võidavad või on nomineeritud kusagil maailma otsas. Näiteks võõrkeelsele oscarile kandideerima saamiseks, saadavad igal aastal 70-90 riiki oma aasta parima filmi Akadeemiale ja see on heaks indikatsiooniks, mida erinevates riikides nö. "parimaks ja õnnestunumaks" filmiks peetakse. Lisaks on mul ligipääs infole, millised promo DVD-d saadetakse Oscari Akadeemia liikmetele ja enam-vähem 99% lõpuks Oscarile kandideerima pääsevatest filmidest ongi just nimelt nende filmide seast. Seega USA filmide osas lähtun nö. Hollywoodi väärtfilmide valikul just nimelt Oscarite ja sealsete teiste auhindade või auhinna potentsiaaliga filmidest. Lisaks kuna ma tihti haakun Põhjamaade kinokunstiga, siis katsun hoida end kursis, mis toimub Soome-Rootsi-Norra-Taani (ja viimasel ajal ka Islandi) kinomaastikul. Excelisse koondan ka suurimatelt festivalidelt kokkujooksva info - millised filmid neist endal tasuks ära vaadata... kuigi pean tunnistama, et näiteks Cannes-i ja Veneetsia võistlusprogrammid vaatan ära täies ulatuses, lisaks hoian silma peal Sundance'i, Berliini, Toronto, Locarno, Londoni, New Yorgi, Helsingi AFI ja Stockholmi filmifestivalidel. Sealt võib leida huvitavaid asju, mis sisututvustuse põhjal esialgu nii huvitavad ei tundugi. Aasia filmidest on huvifookuses lisaks Oscari filmidele Asian Film Awards-i nomineeritud filmid (nimekiri avaldati just paar päeva tagasi). Ja siis on muidugi ka European Film Academy nominatsioonide aluseks olev iga-aastane nimekiri, millesse suhtun juba suurema skepsisega, sest seal on palju jama ka, ent leiab ka huvipakkuvaid filme.

On õnnestunud ka mõnede filmifestivalide on-line andmebaasidele ligi pääseda, aga need on avatud ainult festivali ajal ja siis alati ei jõua (öösiti) nii palju vaadata kui võimalik ning ka siis teen valikuid just nimelt nende eelmainitud kriteeriumite järgi.

2017. aastal kogunes "nähtud filmide" exceli-tabelisse 269 filmi. Sh. animatsioonid ja dokfilmid. Kinosaalis vaatasin neist filmidest 68. Pöffile katsun ka alati umbes 30-35 linastusele jõuda, seekord nii hästi ei läinud ja kokku kogunes 28. Alati katsun kõik huvipakkuvad eesti filmid vaadata kinos. Ja eks laste valikute ja soovidega tuleb ka arvestada... kuigi, ka nende poolt valitud filmide seast võib leida tõelisi pärle. Ja näiteks ennemainitud action ja koomiksifilmidegi või üleloomulike filmide seast, mis mulle tavaliselt ei meeldi, võib ikkagi leida psühholoogiliselt huvitavaid või mitmetasandilisi ning hästikirjutatud, -mängitud, -lavastatud lugusid. Siis võib juhtuda, et need tunduvad kohe eriti head kui tuleb pauk sealt kus poleks seda oodanud! :)

Teen siin ülelennulise ülevaate TOP50 aasta parimatest, mida õnnestus näha ajavahemikul 01.01.2017 - 31.12.2017.
Lõpus toon ära ka erinevate stiilide/riikide/muude kategooriate parimad ning samuti ka aasta mõjuvaimad näitlejatööd. Lisaks hoiatuseks, et kui tunned lugedes, et olen sisukirjeldusega läinud liiale ja läheb liialt spoilimiseks (katsun end piirata ja mitte sügavalt ära rääkida, ega ka lõppuüllatusi paljastada), siis katkesta lugemine ja hüppa järgmise filmi juurde.


50. PERSONAL SHOPPER (Oliver Assayas)
Mul on alati kahtlus kui mängib Kirsten Stewart, et kas suudan tema kivinägu ja emotsioonituid tegelasi vaadata. Seekord sobis see tema stiil kui valatult, justkui oleks film temale kirjutatudki. Siin mängib ta kaksiõde, kelle kaksikvend on surnud. Ta töötab ühe rikkurist kuulsuse isikliku shoppajana ning seega pöörleb Pariisi moodide vahel ja tassib kõikvõimalikku kokku oma tööandjale. Kunagi antud vanne, paneb teda otsima märki oma surnud vennalt teispoolsusest. Ühel hetkel hakkab ta saama imelikke sms-e kelleltki, kes teda kahtlaselt hästi tunneb... Filmi lõpp tõstab kogu filmi väärtust veel mitu pügalat!

49. WHAT HAPPENED TO MONDAY? (Tommy Wirkola)
Lugu 7st õest (seitsmikud, keda kõiki mängib rootsi näitlejanna, lohetätoveeringuga tüdrukut mänginud Noomi Rapace), tulevikuühiskonnas, mil maailma ülerahvastatuse tõttu on peres lubatud ainult 1 laps. Ülejäänud lapsed pannaks "pikale unele"... Seitsmikud on leidnud lahenduse kuidas ellu jääda - neil on igal ühel nädalas 1 päev, mil nad üht ja sama inimest esitades inimestesekka lähevad.... ühel hetkel muidugi läheb kogu see asi neil käest ära... ja kuigi seitsmikud, on neil ju ikkagi erinevad iseloomud, erinevad inimsuhted jne...

48. AMERICAN MADE (Doug Liman)
Selle filmi väärtus on see, et see on tõestisündinud! Lugu ameerika piloodist Barry Seal'ist, kellest saab CIA narkokuller 1970ndate lõpus - 80ndate alguses. Samas torkas ta silma Pablo Escobariga seotud Medellin Kartellile ja sai tööd ka nende kullerina. Kits kahe heinakuhja vahel. Kus suitsu seal tuld ja lõpuks muidugi see hea elu saab oma vastava lõpu...  Tom Cruise peaosas, kõrvalosas Domnhall Gleeson. Hea, ajastuga seotud muusika oli ka ning eksootiliselt soojad värvitoonid ning muidugi kaasaelamispõnevus.

47. THE PARTY
Üks Pöffi pärlitest. Briti draamakomöödia, kus kõik näitlejad on staarid. Lühike, terav, saladusi paljastav, ühel "peol" kärbsena seinal olek... ja ega see pidu väga kaua kestagi, sest kõik saladused tulevad välja :) Patricia Clarkson oli minu meelest eriti hea, kuigi terve peoseltskond on täis lemmiknäitlejaid - Bruno Ganz, Kristin Scott Thomas, Cillian Murphy, Timothy Spall, Emily Mortimer...

46. VISAGES, VILLAGES / FACES, PLACES (JR, Agnes Varda)
Prantsuse grand-old-filmilavastaja ja üks New Wave pioneere - Agnes Varda ja fotograaf ning seinakunsti tegija JR võtavad ette ühe omapärase kunstiprojekti ja lähevad selleks sõitma mööda Prantsusmaa maakohtasid. Liikumisvahendiks auto, mis on varustatud ilmatu suurte fotode väljaprintimismasinaga. Sellel teekonnal arutletakse kunsti ja maailmaasjade üle ning üle 50 aastase vanusevahega vanaproua ja noormehe vahele tekib omapärane sõprus. Agnes Varda elutargad filosoofilised arvamised on kulda väärt ja see kunst, mis nad teevad on visuaalselt imeline. Eriti meeldejäävad on Agnes Varda varbad suurtel rongitsisternidel. Armas ja mõnusalt filosoofiline dokumentaalfilm. Üks Pöffi pärlitest.

45. JIM: THE JAMES FOLEY STORY (Brian Oaks)
Dokfilm annab võimaluse kaasa elada sõja-ajakirjaniku James Foley tööle ja elule kuni tema (avalikult filmitud) hukkamiseni 2014ndal aastal ISIS-e terroristid poolt. Võimas ja emotsionaalne teekond, millele punkti paneb Stingi esitatud lõpulaul, mis mõjub nii, et pisarad tulevad ise silmist. Eks see videohukkamine vapustas ka tervet maailma 2014ndal aastal ja harukordne võimalus Jim'i lapsepõlvesõbra poolt tehtud filmi vahendusel selle kogu tausta kohta infot saada... oli ta ju mitmel korral ka pääsemas... ettevaatust külmavärinaid tekitav...

44. CHICKEN PEOPLE (Nicole Lucas Haimes)
Inimeste kirg võib olla mis iganes. Peaasi, et see kellelegi teisele haiget ei teeks. Mõndade inimeste kirg on kanad. Kanade kasvatus, arendus, hooldus. Eelmisel aastal America's got talent osales kana, kes oskas nokaga klaverit mängida... See on vahemärkus ja filmis sellest ei räägitad... Aga film on naljakas ja huvitav. Hea tuju on garanteeritud! Kirglikke inimesi on lihtsalt imetlusväärne vaadata. Kanasid on ka nii erisuguseid ja muidugi toimub USAs neile iludusvõistluseid. Erinevate kanatõugude parimad tunnused on määratletud, nagu meil siin kasside ja koerte võistlustel.

43. LION (Garth Davis)
Üks 5-aastane India poiss on oma vanema vennaga tolle tööjuures raudteejaamas kaasas, aga siis jääb seal rongis magama... Üles ärgates on ta Kalkuttas, 1600km kaugusel kodust. Indias teadupärast räägitakse eri regioonides eri keeli ning pisike poiss ei saa millestki aru, kus ta on või mida teised räägivad. Nii satub ta lastehooduskodusse ja üks asi viib teiseni ning ta lapsendatakse Austraalias elavasse perekonda. Aastaid hiljem tekib tal soov oma päris ema üles leida - nüüd juba varustatud täiskasvanud oskuste ja võimalustega... Nicole Kidman oli suurepärane kasuemana... Dev Patel pole näitlejana minu maitse ja ilmselt oleks film meeldinud rohkemgi kui keegi teine oleks tema osa mänginud. Aga väike hindupoiss sama tegelase noorpõlverollis oli väga hea!

42. 20TH CENTURY WOMEN (Mike Mills)
Lugu ühest teismelisest poisist, keda 70ndate lõpu Kalifornias kasvatab üksikhooldajast ema ning 2 poisist vanemat naisterahvast (kes tegelikult ise ka alles "kasvamas"). Vabameelne, boheemlaslik õhkkond pole võib-olla just see, mis poisikasvatamiseks on vaja, aga c'est la vie... liskas on kõigil kolmel naisel enda elulised probleemid lahendada, mille keskel siis poisil on vaja pigem ellu normaalset mõistlust säilitada :) Suurepärane näitlejatekaader - Annette Bening, Gerta Gerwig, Elle Fanning on need naised ja meestetäid aitab kodus teha Billy Crudup.

41. BABY DRIVER (Edgar Wright)
Meeelelahutuslik, seikluslik, action-film, tagaajamiste, röövide ja püssilaskudega. Baby on noor kutt, kelle jaoks autoroolimine on justkui käepikendus - ta võib seda teha silmad kinni... Üks krimiboss kasutab seda ära ja paneb ta enda röövlikampadega koos tööle autojuhina, et pärast röövi keegi sujuvalt, kiiresti ja kindlalt pätis turvalisse kohta toimetada ja ühtlasi ka saagi. Baby armub ära ja otsustab karmist elust lahkuda. Kõik ei lähe siiski nii libedalt, sest 1 töö on ju ikka ja alati veel vaja ära teha enna kui võib lõpetada... aga see "töö" läheb eriskummalise röövlikamba ja muudelgi põhjustel nässu...

40. WAR FOR THE PLANET OF THE APES (Matt Reeves)
See on ilmselt väga isiklik - kellele meeldivad need ahvideplaneedi filmid ja kellele mitte. Ise lugesin lapsena kunagi Mirabilia sarjas ilmunud Pierre Boulle'i scifi-maailmaklassika Lennart Meri tõlget ja sellest peale olen olnud nö. "sees" selles maailmas. Viimane üllitis on uskumatult tõepäraselt tehtud -  lisaks palju moraalseid küsimusi, nagu näiteks kelle poolt olla, kas endasuguste või nende poolt, kellel on võim. Ahvid ja inimarmee satuvad vastamisi. Inimarmeed juhib ülbe, jõhker ja karm Kolonel, keda mängib Woody Harrelson. Ahvid saavad kõvasti lüüa ja üks neid, kes on tiba nutikam proovib omasid päästa ja inimestele vastu hakata. Pidevalt on sellel vastuhakul ahvide seas kaks lahku, need kes tahavad teha seda kavalalt ja need, kes samasuguse jõhkrusega, nagu inimesed ahve kohtlevad. Ühel hetkel satuvad muidugi ka peaahv ja Kolonel vastamisi, kui inimesel pole jõulisemaid vahendeid käepärast... kes siis lõpuks inimlikumad on inimesed või ahvid?

39. QUIET PASSION (Terence Davies)
Minu lemmiku ameerika luuletaja - Emily Dickinson'i elulugu. Suurepärased rollid "Dickinsoni õdedena" - Cynthia Nixon'ilt ja Jennifer Ehle'lt. Filmist jääb meelde ka Emily kirjutatud: "Because I could not stop for Death, He kindly stopped for me. The carriage held but just ourselves and Immortality." Ilus kostüümidraama, võib-olla mitte eriti emotsionaalne, aga emotsioonid pulbitsevad pinna alla ja see on filmikunsti mõttes eriti osav tabamus. Ta ei abiellunud kunagi ja ilmselt suri neitsina, sest ega ta eriti kodust palju väljas ei käinud. Kogu armulood elas ta läbi kirjades. Tema pärand on natuke alla 2000 luuletuse, mis tema surres eksisteerisid suuremas osas vaid Emily poolt käsitsi kirjutatuna.

38. GRAVE / RAW (Julia Ducournau)
Lugu kahest õest. Kelle vanemad on hoidnud neid liha söömast. Ja seda teatavatel põhjustel. Kodust ära ülikooli sõites tuleb rebaste peol siiski võtta amps toorest liha ning see käivitab sündmusteahela, mis toob endaga kaasa rida mõrvu. Jäle film ning selle õudus peitub selle eheduses.

37. WONDER (Stephen Chbosky)
R.J. Palacio (ka eesti keeles ilmunud) romaani põhjal lugu poisist, kelle nägu pole selline, nagu teistel. Koolis tõstab see muidugi teiste laste tähelepanu ja kogu kodune tagala - ema, isa, õde peavad oma maailma keskpunktiks väikse õnnetu poisi panema. Liigutav perefilm, mis oma olemuselt on ehk natuke liiga lihtne, aga väga lihtsalt manipuleerib ka vaataja tunnete ja silmaveega. Lõpuks läheb ikka nii, nagu ette aimata on juba esimestest kaadritest, aga mõnikord on selliseid filme ka vaja, et jätkuvalt uskuda inimeste headusesse.

36. DIE GÖTTLICHE ORDNUNG/THE DIVINE ORDER (Petra Biondina Volpe)
Aasta parimaks Šveitsi filmiks valitud lugu räägib naisõiguslastest. 1971.aastal ühes väikses külas elab Nora oma mehe ja kahe lapsega rahulikku elu. Võib-olla liiga rahulikku... aeg on haarata elul sarvist ning tuua sellesse mõte sisse - elada oma elu ja elada seda täiega. Nii alustab ta võitlust naiste õiguse eest hääletada. Mehed seda muidugi alla ei neela ja mõned naisedki tahavad, et kõik oleks nii, nagu see alati on olnud. Südamlik ja õige film, mis tõmbab kaasa ning annab veel ühe puzzle-tüki lähiajaloost.

35. STRONGER (David Gordon Green)
Tõsielusündmuste dramatiseering Jeff Baumanist, kes kaotas oma jalad Bostoni maratonil oma girlfriendi jooksule kaasaelades - pommid plahvatasid tema lähedal. Jeffist saab kõigi sangar, lootuse sümbol ja Boston Hope loosungi maskott. Jeff'i enda jaoks on seda kõike raske alla neelata, eriti olukorras kus kõige raskem alla neelata on hoopis jalgadeta olekut. Suurepärased rollid Jake Gyllenhaalilt, tüdruksõpra mänginud Tatyana Maslani'lt ja eriti ema rollis mängivalt Miranda Richardson'ilt.

34. THE SHAPE OF WATER (Guillermo del Toro)
Muinasjutuline lugu sellest kui 1960ndatel tuuakse ülisalajasse uurimisjaama mingi imelik amfiibinimlooma-laadne elukas. Inimestest tugevam ning tundmatut keelt ja häälitsusi tegev. Vähehaaval sõbruneb elukas seda ruumi koristava tumma koristajaga. Mõlemad tunnevad end üksikuna ja maailma poolt mõistetamatutena ning nende vahele tekib armastus. Ühel hetkel otsustab koristaja oma lähedaste-sõprade abiga eluka oma koju toimetada, et päästa teda. Asjasse on segatud ka vene spioonid ning jõhkardist elukavangistaja. Paljukiidetud näitlejatöödest, oli minu jaoks suurepäraseim hoopis peategelase sõbrannat ja kaaskoristajat kergete komöödiliste sugemetega mänginud Octavia Spencer. Film võitis Kuldlõvi Veneetsia Filmifestivalil ja mu ootused olid vist natuke kõrgemal, aga ilus ja tugeva atmosfääritundega austusavaldus 50ndate-60ndate D-kategooria koletisfilmidele oli see küll.

33. GIFTED (Marc Webb)
Järjekordne pisaratekiskuja siin tabelis :) Sedapuhku ühest mehest, kelle kasutütar (kellele ta on tegelikult ka onu) on matemaatiline geenius. Andekas imelaps, kelle teadmised torkavad koolis silma ja kelle vanaema tahaks tema andeid erilisemalt arendada ja panna ta tippkooli. See tähendaks lapse ärakolimist. Asi läheb ema ja poja vahel kohtuskäimiseks ja vanaema saabki mis tahab... aga inimtunded ei ole nii lihtsasti painutatavad. Pidevalt on ka õhus saladus, et mis oludel ikkagi tüdruku ema suri. Lõpus muidugi saab kõik teada, aga see teekond on emotsionaalne ning peategelased on sümpaatsed ning nende poolt on kerge olla. Armas film.

32. LOVING VINCENT (Dorota Gobiela, Hugh Welchman)
Imeline multifilm kunstilises mõttes, kus on kasutatud tegelasi ja motiive Van Gogh'i maalidest. Tema suurimad ja olulisemad maalidki vilksatavad joonisfilmi käigus silme eest voolavalt, justkui filmi osana. Õlimaalingutena joonistasid seda filmi käsitsi 100 poola animaatorit (multifilm valmis poolakate ja brittide ühistööna) ja tulemus on vapustav! Üks nendest Van Gogh'i maali tegelastest, noor mees, sõidab Vincenti kodukülla, et viia ära kunstniku kiri, mille too oli kirjutanud oma nüüdseks samuti teise ilma lahkunud vennale. Seal kodukülas tutvub ta mitmete Vincentit tundvate inimestega ning märkamatult hakkab uurima tema tausta ja välja hakkavad kooruma ka võimalikud Van Gogh'i surma põhjused. Mitmed korrad kaotasin vaadates sisul järje, sest visuaalselt oli see lihtsalt nii võimas ja imeline. Ka mõned tuttavad näitlejad oli multifilmi maalitud täiesti nende omade nägudega, aga Van Gogh'i stiilis (näiteks Saoirse Ronan).

31. PERFETTI SCONOSCIUTI/PEREFCT STRANGERS (Paolo Genovese)
Geniaalne loo lähtekoht ja eriti filmi lõpp annavad kogu kinoelamusele piisavalt väärtust, aga filmis sisalduv lugu või pigem "inimeste elu ja saladused" on samuti huvitavad. Nimelt on üks paar, kes kutsub külla oma kauaaegsed sõbrad õhtust sööma ja koos aega veetma. õhtuveetmise käigus esitab üks neist väljakutse, panna kõikide mobiiltelefonid lauale ning kõik kõned ja smsid jagatakse kõigil õhtusöögil osalevate inimeste vahel. Kui hästi nad tegelikult oma sõpru... või veelgi hullem - elukaaslaseid tunnevad? Telefonid hakkavadki tirisema ja sõnumid saabuma... mõnel, kui mitte kõigil, on närvid päris püsti ja seletamist palju. Päris hea tänase päeva sotsiaalmeedia ja avalike suhtlemiste varju jäävate saladuste võimalikkusest. Kaugel see aeg on kui kõik on avatud ja kas me ikka tahame, et kõik oleks nii avatud. Ja kui lihtne on elada ilma saladuste ja valedeta...

30. THE GREATEST SHOWMAN (Michael Gracey)
Banaalse ja lihtsa sisuga muusikal, kus tunded keevad üle ja kõige keskmes on showbisnessi sünd. PT Barnum armub rikka pere tütresse ja alustab temaga pere ning loob vahakujude muuseumi kuid liigub sellest edasi kõikvõimalike kummaliste ja harukordsete asjade ja tsikusetrikkide näitajaks. Teda saadab edu, aga edu kasvades - süües kasvab ju nälg - tahab ta liikuda edasi tõsiseltvõetavamate kunstide suunas, saades hea kontakti kuulsa ooperilauljaga, kelle tuuri ta hakkab korraldama... mehe nina muudkui tõuseb  kõrgemale... aga samas jäävad hooletusse pere, algatatud freakshow-tsirkuse erilised inimesed ja kontakt päris eluga. Kõik see muidugi ühel hetkel plahvatab talle näkku... Lisaväärtust andsid päris head muusikalilaulud ning tuttavad lauljad näitlejad (Hugh Jackman, Zac Efron ja rootslanna Rebecca Ferguson). Ka sellised, keda ei teadnudki varem, et nad laulda oskavad (Michelle Williams). Südamlik ja õigeid inimväärtuseid reklaamiv film.

29. LIFE, ANIMATED (Roger Ross Williams)
Südamlik dokfilm mehest, kes 3 aastaselt hakkas põdema autismi. Owen tõmbus kookonisse ja vanemad kaotasid juba lootuse, et nende poeg saab kunagi enam maailmaga normaalselt suhelda. Ent siis juhuslikult avastasid nad tema reageerimise multifilmidele, eriti Disney multikatele. Nende multikate abil õppis ta maailma tundma ja täiskasvanuna oli valmis juba isegi vanematest eraldi oma elu alustama. Lisaks kogema armastust tüdruku vastu ja lahkuminekuvalusid. Ikka kaaslaseks ja abiliseks Disney-multikad. Paneb uskuma, et multifilmides ongi mingi võluvägi, aga veelgi suurem võluvägi on inimeste südamesoojuses!

28. CURE FOR WELLNESS (Gore Verbinski)
Üks noor ja ambitsioonikas ärimees saab tööülesandeks sõita Šveitsi Alpides asuvasse spaasse ja tuua sealt tagasi Ameerikasse üks firma suurimaid juhte, sest tema allkirjad ja otsused on kriitilise tähtsusega, et firma saaks liituda teise firmaga. Looduserüpes olevasse muust maailmast eraldatud lossis asuvasse puhkekeskusesse jõudes, avastab ta, et midagi on selle sanatooriumiga paigast ära. Esiteks on tal raske kokku saada soovitud inimesega ja vaikselt hakkab ilmnema ka küsitavusi personali käitumises ja patsientides, kellega ta seal kokku puutub... Pinevus kasvab ja film kasvab närvekõditavaks trilleriks, sest üha kummalisemaid asju hakkab juhtuma... Jason Isaacs mängib ideaalselt rahuliku peaarsti maski taha peitunud kahtlaste kavatsustega pahalast. See on ka tema firmamärk.

27. KILLING OF A SACRED DEER (Yorgos Lanthimos)
Üks pöffi pärle. Colin Farrell ja Nicole Kidman mängivad abielupaari. Ei saagi alguses hästi aru, et kas tegemist on mingi futuristliku maailmaga, sest inimesed räägivad ja käituvad kiiksuga. Neil on ka 2 tütar ja poeg. Ilus kodu, raha voolab korralikult sisse, elu on ilus. Pereisa sõbruneb ühe poisiga, keda ta millegipärast tahab aidata. Poisi ema kasvatab teda üksi. Poiss näeb võimalust viies selle hea mehe ja ema kokku, et omale täiuslik pere saada. Tuleb välja, et poisi isa kadumisel ja "uuel isakandidaadil" on midagi ühist. Loomulikult ei ole mingil poisikesel võimalik panna mingit võõrast meest oma emasse armuma... või kas on? Asi võtab kummalised pöörded kui selgub, et poiss on pannud Farrelli perele peale needuse või mürgitanud neid kuidagi, et kõik ta pereliikmed hakkavad surevad aeglast surma. Ja algavadki alates väiksemast lapsest, ilmnema selleks märgid. Närvid lähevad läbi nii vanematel kui ka filmivaatajatel. Põneva ülesehitusega, täiesti eriline film, nagu praegusel ajal ühelt maailma kõige huvitavamalt filminduses töötavalt auteur'ilt oodata võib! Lisaks teeb sigahea rolli Barry Keoghan, poisina, kes tundub olevat kogu kurja juur.

26. DOWNSIZING (Alexander Payne)
Põrmustavat kriitikat üllatuslikult saanud film oli minu jaoks uskumatu, põnev, naljakas ja sisukas teekond algusest kuni selleni, milleni see välja jõuab. Lugu käivitub sellest, et ülerahvastatud maailmas leitakse võimalus maailma päästmiseks läbi inimeste kahandamise. Ühtlasi kui inimesed väiksemaks muutuvad on nad palju rikkamad, sest samast rahust jagub ja palju rohkemaks. Samuti ei ole kulutused nii suured. Nõnda võtabki üks abielupaar nõuks minna end kahandama. Ainult, et kui mees 10cm pikkusena üles ärkab, selgub, et ta naine lõi viimasel hetkel põnnama ja ei muutnudki end väikseks. Nõnda tuleb tal üksi luua endale uus sotsiaalvõrgustik uues, "pisikeste maailmas". Peatselt kohtub ta ühe asiaadist naisega, kellega koos satutakse ühe pöörasematesse seiklustesse.

25. LAST MEN IN ALEPPO (Firas Fayyad, Steen Johannessen, Hasan Kattan)
Dokumentaalfilm Süüria sõjast. Film järgib Khaled Umar Harah'i, kahe väikse tüdruku isa, kes töötab "Valge kiivrina", päästes pommitusrusude alt sinna kinni jäänud inimesi. Korjab kokku laipasid ja teavitab omakseid. Selle oma vabatahtliku töö kõrvalt elab ta pereelu - viib lapsi mänguväljakule ja õpetab neid sõjaolukorras hakkama saama. Kogu suur pere- ja sõpradering on pidevas suhtlemises omavahel ja üritatakse elada antud olukorras nii hästi kui suudetakse. Aga ikka headuses. Dokfilm liigub Khalediga siia ja sinna, vaataja saab aimu väga lähedalt sealsest igapäevaelust. Sõja ängist, pidevatest rünnakutest, pommide eest varjumistest ja surmadest. Kuni filmi lõpuni välja, mis oli nii šokeeriv, et ma pidin seda uuesti vaatama, et aru saada, kas ma tõesti sain aru, mis toimus. Ma arvan, et üks mõjusamaid filmilõppe kui mitte kõige mõjusam terve aasta jooksul. Hariv ja silmiringilaiendav film. Huvitav ja üllatav.

24. MOONLIGHT (Barry Jenkins)
Eelmise aasta parima filmi oscari võitnud linateos jõudis minuni alles 2017.aastal. Film on huvitavalt jagatud kolme tsüklisse, ehk niiöelda kolme peatüki alla. Igas peatükis on peategelane eri vanuses - 9a, 16a ja täiskasvanu. Must poiss kasvab üles Miami ühes kurikuulsaimas linnajaos, emaks narkar, isa pole... muidugi tuleb olla gängis, et ellu jääda. Õnneks on ka häid päästeingleid, hoolitsevate inimeste näol tema ümber, keda poisil ka hädasti vaja läheb. Poiss kasvab karmiks gängiliidriks, aga kõva pealispinna alla on peidus gay-mees, kes proovib nii ühiskonna suhtumise kui iseenda sisetunnetega hakkama saada. Ema rollis teeb uskumatult hea töö brittidelt laenatud (selle osa eest ka oscarile kandideerinud) Naomie Harris.

23. LOGAN (James Mangold)
Sissejuhatuses avaldasin oma põlgust koomiksite ja muude selliste tele või raamatusarjade järgi tehtud filmide suunas, ent on siiski mõned erandid. Üheks on Batman (kuigi kaugeltki mitte kõik, mis temaga seondub), teiseks Star Trek (samuti mitte kõik, aga just selle sarja uued pikad filmid) ja X-men, mille sarja senine viimane film ongi "Logan". Keskendub see, nagu pealkirjast aimata võib - Loganile. On aasta 2029 ning mutandid on laiale aetud, Logani eneseravitsemisoskused on hääbumas, ta on põhimõtteliselt löönud elule käega ning töötab autojuhina. Aidates varjata Professor X-i, hoolitseb ta ka tolle heaolu eest. Ühel päeval üks võõras naine palub temalt abi, et toimetada üks pisike tüdruk riigist välja. Pisikesel tüdrukul on ka üleloomulikud võimed ning ta on üsna sarnane Wolverine'ile. Kuid tüdrukule peavad jahti ka pahalased. Algab kassi-hiire mäng ning suur põgenemine ja tagaajamine. Palju sügavamaid küsimusi peitev film kui võiks oodata mõnelt nö. koomiksi-filmilt. Ja ehtsalt põnev ka, mitte nagu tavalised lendavate supermanide ja teraskilbiga Kapten Ameerikate piupau.

22. SAMEBLOD/SAMI BLOOD (Amanda Kernell)
Režissööri enda vanaema lugu on jutustatud emotsionaalselt mõjuvalt, imeilusa pildikeele ja ajastuhõnguga. Elatakse 1930ndaid ja 14 aastane saami tüdruk Elle Marja ei taha olla enam saami, sest ta kogeb rassismi ja diskrimineerimist. Küla poisid narrivad ja ärritavad ja lähevad isegi ekstreemsusteni välja oma kiusamisega. Kodukanti tuleb külla üks poiss, kellega Elle Marja tutvub ning noorte vahele tekivad õhku mingid tunded. Poisil tuleb siiski koju linna tagasi sõita ning midagi suuremat sellest ei sünni. Elle Marja siiski näeb selles oma võimalust - ta võtab oma kompsud ja läheb otsib poisi linnas üles, et alustada elu mitte-Saamina. Sellest saab Elle Marja täiskasvanuks kasvamise lugu. Lugu, mis põhjendab, miks ta vana naisena on vahetanud oma nime Christinaks ja miks ta ei tunne end enam saamina (ning täie õigusega!). Inimesi ei tohiksi kasti allutada, piirata või alama või ülemana tundma panna see, mis rahvusest või rassist keegi on, mis usku või seksuaalset suundumust ta omab. Rass ja seksuaalsus on kinni geenides ja seda ei saa ise määrata, rahvus ja usk on tingitud sellest kuhu maailma ossa ja millisesse perre me sünnime. Kui keegi tahab piirata mingite piibli- või koraanilugudele viidates või muule utoopiale kellegi teise õiguseid, siis on ta ise väärt ühiskonnast eraldamist ning nende samade õiguste kaotamist, mida ta teistelt ära tahab võtta. Moraali kuldne reegel - ära tee teistele seda, mida ei soovi, et Sinule endale tehakse - see pädeb igas olukorras... Füüsiliselt, ega mentaalselt ei tohi kellelegi haiget teha (mida õiguste piiramine ju alati teeb. Ainuke koht kus õigusi tohib piirata on see kui see kellelegi teisele haiget teeb - a la vägivald, ahistamine, laste ekspluateerimine, varastamine, liikluseeskirjad jne). Aga nüüd hakkan ma juba tasapisi rajalt kõrvale liikuma... film igatahes kõnetas kõikidel tasanditel ja tekitaski just selliseid tundeid!

21. BRAWL IN CELL BLOCK 99 (Craig Zahler)
Vince Vaughn'i tegelane jääb tööst ilma, saab teada, et ta naine on teda petnud ja selleks, et teha kannapööre elus, tunneb, et oleks vaja otsast alustada. Selleks, et otsast alustada tuleks teha kriminaalset tööd. Raha hakkabki sisse voolama, naisega lepitud ja hakatud last ootama, kuni ühe suure diili jaoks on vaja teha üks narkodiil mingite uute partneritega. Muidugi kohe läheb kõik untsu ja nõnda leiab mees end peatselt vanglast. Ja oleks siis see vanglasolemine sile seilamine, aga ei, siin hakkavad need untsuläinud tehingu partnerid teda kummitama... elu vangalski läheb üha hullemaks...
Füüsiliselt ja mentaalselt karm pilt kuidas kuritegevus viib elu üha uutesse põhjakihtidesse... samas nutikusega on võimalik midagi ka ära teha. Head kaklusoskused tulevad ka kasuks. Karm, tõsiselt karm film. Ja Vince Vaughn teeb täiesti ebatavalise rolli oma cv-sse.

20. THE DARKEST HOUR (Joe Wright)
Huvitav puzzletükk ajaloo-tervikpilti juurde. 2.Maailmasõjas sakslased muudkui vallutavad ja vallutavad maid ning britid on kaotanud usu oma peaminister Neville Chamberlain'i. Vaja on uut liidrit. Parimaks või tegelikult ainsaks mõlemale kojale vastuvõetaks meheks osutub Winston Churchill. Mõnus sidusus ühe teise aasta suurfilmiga - Dunkirk, sest siin filmis saab näha, mis toimus brittide võimuladvikus ja kuidas otsuseid vastu võeti või mida rahva eest varjati. Samuti oli äge finaali dilemma, kas alustada rahulääbirääkimisi Hitleriga või võidelda oma ideaalide ja mittealistumiseni kuni lõpuni välja... kuigi väljavaated võiduks on üsna napid. Churchilli otsusest pasundavad kõik ajalooraamatud, aga filmis on see puust ja punaseks tehtud kuidas Churchill sellise otsuseni jõudis ja millist erilist rolli mängis lõpuks ikkagi briti rahvas ise kõiges selles. Kui ma oleksin ise britt, siis tunneksin uhkust seda filmi vaadates. Aga Gary Oldman on kõige ilmsem parima meespea oscari võitja järgmistel auhinnajagamistel. Mis siis sellest, et palju aitas kaasa ka make-up ja kõikvõimalikud lisandid, ent teades Gary Oldmanit ja milliseks ta oma Churchilli suudab mängida, see on imekspandav. Ma arvan, et üks kindlamaid võite on just nimelt temal märtsikuus peos.

19. THREE BILLBOARDS OUTSIDE EBBING, MISSOURI (Martin McDonagh)
Ühe aasta oodatuima filmi tõi Pöff koju kätte. Ma usun, et film oleks kindlasti mu TOP10s kui va seda ülisuurt ootamist poleks olnud :) Loo lähtekohaks on ühe ema kättemaks tütre surma eest võimukandjatele. Kuid igal mündil on ju 2 külge... võibolla isegi rohkemgi... Maailma üks tippnäitekirjanike, kes on selle filmi auteur, on öeldnud, et ta kirjutas selle käsikirja juba aastaid tagasi, ent selle tegemiseks polnud varem aega. Eelkõige sellepärast, et peategelase rolli kirjutas ta just nimelt Francis McDormand'ile. See kuidas Francis sellesse rolli sobib, selles pole väiksematki kahtlust, ent see kuidas ta selle kättemaksuhimulise ja tugeva naise rolli lahendab!!! - usun, et järgmise gaala naispeaosalise Oscar on tema oma (kui mingi ime ei peaks juhtuma).

18. DEATH OF STALIN
Poiitiline farss kui sinna sisse peita ka peenemat koomikat ja teisi tasandeid, siis on see üks minu lemmikumaid žanre. Sedapuhku on just sellel tundeskaalal õnnestunud naljamäng keerlemas Stalini surma ümber. Ja lisaks veel võimuvõitluses - kes saab troonile pärast suure juhi surma. Kõik on aetud võidujooksu, kogu suppi on raputatud ka Stalini tütar ja poeg ning kokku on segatud hoia-piip-ja-prillid komöödia teemadel, millele nüüd distantsilt on võimalik kasvõi möirates naerda. Briti ja USA staardidest näitlemistalendid on segi ning seda suppi lürbiks pikemaltki - nii meelelahutuslik on see kõik. Vaimustavalt andekalt välja mõeldud, kirjutatud, mängitud ja tehtud :)

17. NOVEMBER (Rainer Sarnet)
Aasta parim Eesti film! Mitte päris see Rehepapp, mida Kivirähki raamatust sai loetud, aga samas kõik olulised elemendid on olemas kah... Peal selle, et Rehepapina kujutasin ma Aarne Üksküla ette ja teda siin filmis pole... Selle eest on Arvo Kukumägi, kes teeb siin ühe oma meeldejäävaimatest rollidest, kuigi ta polegi otseselt filmi keskmes. Peategelast esitab Eesti filmi uus esileedi - Rea Lest. Film on maagiliselt hästi ülesvõetud, vajalikult muinasjutulise kaamerasilmaga. Must-valge pilt ei näita Rea Lest'a punaseid juukseid punastena, aga just punajuukseliselt tulisena teda seal näeb. Minu jaoks pakkusid mitmeid värvikaid kõrvalrolle ka teised head eesti tuntud näitlejad - Katariina Unt, Meelis Rämmeld, Taavi Eelmaa ja Jaan Tooming. Aga lisaks ka mitmed mittetuntud mittenäitlejad. Lisaks oli suur üllatus näha (minusugusele õudukatevaatajale) Dieter Laserit eesti filmis! Üllatav oli ka see, et mulle meeldis just nimelt Rainer Sarneti film, kelle eelmiste filmidega ma pahatihti kuidagi pole haakunud. Eks me kõik "kasvame ja areneme", nõnda ka mina :)

16. CALL ME BY YOUR NAME (Luca Guadagnino)
Ettevaatust järgnevas tekstis spoilerid!!!
Seda filmi võib vaadata mitme mätta otsast. Ühest küljest kui mõnusalt tundliku ajastu(80ndad)- ja koha(Itaalia)atmosfääriga draamat. Teisalt kui lugu esimesest suurest armastusest. Kolmandast küljest kui armulugu 2 mehe vahel, kellest üks on veel alaealine ja teine temast tunduvalt vanem. Neljandast küljest kui lihtsalt tundeerka armumise, lahkuminekuvalu ja lootuste-ootuste romantikat. Või siis hoopis viiendast küljest, mis minu jaoks oli kõige väärtuslikum - psühholoogiline inimsuhete mäng ja reaalsus, armastuse tugevuse psühholoogia ja isa-poja suhe. Üks minu terve filmiaasta lemmikstseene oli selle filmi lõpupoole - isa monoloog (oma pojale). Kui palju niidistikku ajas see omakorda veel laiali - mida isa mõnede omade sõnadega ikkagi mõtles(?) lisaks imeilusale lohutuskõnele, milleks ma loodan, on mul endal ka kunagi piisavalt õigeid sõnu kui peaksin sellises olukorras olema mõnega oma lastest. Lisaks näha kogu seda taustsüsteemi (aeg, koht, positsioon elus jne) ning sellest johtuvaid inimeste otsuseid ja valikuid. Kuidas see suhe nende kahe inimese vahel tekib on ka põnev jälgida - elekter on õhus, kahju, et purunemine toimub nagu noaga lõigates ja sellepärast on see haigetsaanule eriti valus. Ja ainult tõeline armastus teebki haiget. Ent midagi jäi ometi puudu sellest filmist, mida nüüd, üle kuu aja hiljem pärast selle nägemist, ei ole ma endiselt endale suutnud sõrmega osutada. Lummav ja lummavalt sobiv muusika ka. Michael Stuhlbarg teeb üha aasta parimatest meeskõrvaosadest erudeeritud ja tähelepaneliku isana, kes ilmselt teadis täpsemaltki, mida ta poeg tegelikult üle elas. Kuuldavasti olevat ka järg teoksil.

15. ALL THE MONEY IN THE WORLD (Ridley Scott)
Väga ilusa visuaali, ehk kaameratööga lugu rikkurite maailmast, inimröövist, 70ndatest, emaarmastusest ja sellest, mida raha võib iniese ajudega teha. Palju tabavaid aforismimõõtu ütluseid nii majandusest, rahast kui inimsuhetest. Loorbereid väärvivad rollis Christopher Plummerilt ja Michelle Williamsilt. Lugu saab alguse sellest kui ühe maailma rikkaima inimese 16-aastane lapselaps röövitakse Roomas. Sinna otsa antakse taustainfo, kuidas jõuti selle olukorrani, ehk mis poisi ja tema vanemate elus on juhtunud. Seal sees saab teada ka kitsi vanaisa rahakusest. Ometi pole ta nõus raha maksma lapselapse röövinutele... samas kui raha kulutab investeeringuteks ja rikkuste kasvatamiseks küll... Tõmbasin hoobilt paralleelid enda paari tõeliset tuttava rikkuriga, kes on samuti igat krossi kümne küünega kinni hoidvad. Ilmselt ainult nii saabki pidevalt oma rikkust kasvatada... Filmis on palju muudki - nöiteks mis toimub röövitud poisi ja röövlite vahel, sisse tuuakse miljardäri turvasüsteemide ülem, kes "antakse" emale appi poisi kättesaamiseks. Üsna pikk film on vägagi sisutihe ja ma usun, et üks parimaid inimröövi filme üle pika aja kui mitte kõige parem.

14. THE FLORIDA PROJECT (Sean Baker)
Tänavuaastase Pöffi parim film minu arvates. Huvitavalt mixitud päris ja amatöörnäitlejaid, kuigi tihti need amatöörid olid isegi paremad. Eriti peaosalist mänginud (kõigest 7-aastane) Brooklynn Prince. Uskumatult ehe ja õnnestunud... millest suur tänu läheb ka väga heale režissöörile. Baker'i eelmine film "Tangerines" juba vaimustas ja vapustas oma erilise ehtsuse ja otsekohesusega eluheidikutest. Ja siin ta natuke jätkab samal liinil, aga seekord teistel teemadel ja teises kohas ja hoopis teiste tunnetega mängides. Kaamer jälgib elu soojas Floridas, Disneylandi lähistel asuvate pikaajaliseks elamiseks kasutatavate motellielanike elu. Loo keskmes on üks väike tüdruk, tema paar sõpra, ema ja nende paari sõbra emad. Tüdruk on hakkaja ja äge tirts, aga ta ema on natuke elu hammasrataste vahele jäänud, samas väga sõnaosav ja kui vaja laseb ka rusikad käiku, kuigi ise on nääpsuke. Eks emal tuleb enda ja lapse hinge seeshoidmiseks ning katuse peakohal hoidmiseks teha igasuguseid tööotsi. Ka selliseid, mis ühele ontlikule väikse lapse emale ei sobi. Draamat sünnib ka madala intelligentsuse tõttu, sest eks need, kellega suheldakse on ka "sellised" või tahavad paremat elu ning sellepärast vaadatakse ühel hetkel teistele omasugustele ülevalt alla. Sotsiaalne mõõde on tugevalt filmis sees. Samas on see lapsepõlve vabadusest, õuesmängimisest, varaküpsusest ja sellest kui olulised on sõbrad... eriti hetkedel kui on raske. Jällegi meeldiv tõdeda, et filmi lõpp tõstis kogu terviku väärtust veel eriti! Willem Defoe'd peetakse kindlaks Oscarivõtjaks tänavu motelli haldusjuhi rollist, kuigi ma täpselt ei saa aru sellest, mida tema mängus nii eriliselt hinnatakse... loomulikkust? Minule meeldis ka, aga mitte otseselt aasta parima tiitli väärilisena.

13. MAUDIE (Aisling Walsh)
Biograafiline tõsielu-mängufilmi Kanada naivistlikust maalikunstnikust Maud Lewis'est. Naine põdes artriiti, ent oli võimeline sellest hoolimata maalima ja inimesed armastasid tema maale. Huvitav eluteekond represseeriva ema võimu alt põgenevast, koristajana tööd leidvast ja maale kolivast naisest, kelle tööandjaks on karm ja tõsine maamees, kes ilmselt palju oma elus naistega pole läbi pidanud käima ning neid kohelda ei oska ta ka. Koergi on tähtsam. Kuid kui see naine tal juba majas on ja veel Maudie-sugune naine, siis elu teeb omad korrektiivid... Ethan Hawke, Maud'i abikaasana teeb ühe aasta parimatest meesrollidest ja minu meelest Sally Hawkins teeb ka oma kahest aasta suurrollist - The Shape of Wateri's ja siin - just nimelt Maudiena palju tugevama ja mõjuvama karakteri. Armas ja kuigi ka kurb, on see ikkagi mingis mõttes hea-tunde-vitamiinilaks.

12. DETROIT (Kathryn Bigelow)
Tõestisündinud lugu Detroidi rahutuste ajal toimunud intsidendist 60ndate lõpus. Nii põnev, et ei saa hetkeksi silmi ekraanilt ja istud tooli eesäärel ja närid küüsi nii, et ise ei saa arugu kuidas higi voolab mööda selga alla. Nii pingest paks olukord on filmis tekitatud, et seda võiks kui võid noaga lõigata. Noored panevad pidu. Mustad poisid ja paar valget tüdrukut. Seltskonnal on ka mingi minipüss ja aknast nähakse kaugemal politseide ja sõjaväelaste kogunemist rahutuste kontrolliks. Lollitamise mõttes lastakse aknast paar lasku... Sellel lollitamisel on tõeliselt karmid tagajärjed, sest üsna varsti on need valged politseid ja sõdurid noorte majas ja algab kammerlikult vaid selles majas toimuv psühholoogiline ja vägivaldne ahistamine, aga õhtu on alles pikk ees... Huhh, isegi tagasi mõelda võtab higistama. Karm, väga karm! Ja hullult põnev!

11. GOOD TIME
Täpselt nagu eelmine - nii pinev ja täis ägedat actionit! Kuigi hoopis teistmoodi. Siin filmis on teemaks põgenemine ja tagaajamine. Mängumaaks terve linn. Selle filmiga astub Robert Pattinson tõsiseltvõetavate näitlejate ridadesse. Poleks uskunud, et selles mehes selline anne on peidus. Ta mängib siin vanemat venda mentaalsete piirangutega poisile. Soovides paremat elu nii endale kui vennale, otsutatakse vastu võtta pangaröögi-ots. Midagi läheb nässu ning noorem vend jääb politseile kinni. Kogu film toimubki praktiliselt järgneva öö jooksul, mil vanem vend teeb endast kõik ühe pika seikluste jadaga, et venda vanglast vabaks saada... See teekond on täis ootamatusi, põnevust ja pöördeid. Isegi hingamiseks ei anta pause...

10. NELYUBOV/LOVLESS (Andrey Zvyagintsev)
Nägin seda filmi oktoobris Pärdi päevade raames, koos režissööri ja helilooja endaga. Pärast filmi toimunud Q&A oli ka emotsionaalne, sest tervele saaltäiele rahvale läks see ilmselgelt väga korda. Polegi varem näinud kui kinos pärast filmi aplodeeritakse seisvate ovatsioonidega! Aga oli ka väärt film. Valus film. Aset leiab see tänapäeva Venemaal. Üks abielupaar tülitseb pidevalt omavahel, karjutakse ja elatakse end välja, samal ajal kui nende 12-aastane poeg kõrvaltoas pealt kuulab. Vanematel pole lapsest sooja ega külma, ainult enda emotsioonide väljaelamine on tähtis... kuid siis ühel hetkel on poiss kadunud. Alguses ollakse pahased ja omavaheline kraaklus läheb edasi... kuid kui kka midagi on kadunud, siis saadakse alles pärisel aru, mis tunded tema vastu olid... või kas ikka saadakse... võib-olla on see hoopis psühholoogilise efekti tulemus? Igatahes on huvitav näha kuidas inimesed sellises olukorras muutuvad ja mis kohast ei muutu. Millist abi saab Venemaal sellistes olukordades, kusjuures sellele abisaamisele on filmis igatpidi laiaseletuslik ja täpne seletus ning sellise tegutsemise samm-sammuline näitamine. Lõpp on muidugi... novat seda ei ütlegi... Kogu teekond on emotsionaalne... ja lõpp muidugi eriti.

09. I, TONYA (Carig Gillespie)
Jälgisin seda uisumaailma skandaali 90ndatel ning lisaks olen näinud ka teisi selle juhtumiga seotud filme. Siiani on need kõik olnud Tonya Hardingut kui peasüüdlast näitavad, nagu ka kõik meediaväljaanded omalt poolt inimestele pähe tagunud - Harding on monstrum! Sedapuhku antakse väga tõepärane versioon, kuigi komöödiana ja seega jäetakse usutavus iga vaataja otsustada. Kuigi kogu juhtumi lollus on lausa tabavalt saavutatud sellise lollitava stiiliga. Justkui juhtumiga seotud inimestega intervjuudele ülesehitatud. Kes ei tea, siis loo taustaks on Nancy Kerrigani vigastamine, et Tonya Harding võidaks USA meistrivõistused ja pääseks Olümpiamängudele. Kerrigan ja Harding mõlemad esindasid USAd Lillehammeris. Kerrigan oli selleks ajaks vigastusest paranenud ning võitis olümpiahõbeda venelanna Oksana Baiuli järel, aga Harding jäi 8ndaks. Harding sai süüdistuse, et tema selle vigastamise tellis ja keelu terveks oma eluajaks Iluuisutamisvõistlusel olalemisele. Film näitab kogu lugu teises valguses, ehk mitte nii, nagu meedia kogu asjast pildi on maalinud. Kusjuures Tonya oli tegelikult andekas ja hetketi ka väga edukas - 1991.aastal nii USA meister kui ka MMi hõbemedal. Ja osales ta ju tegelikult kaks korda Olümpiamängudel. Ta oli ka esimene naine, kes edukalt ühe võistlusuisukava jooksul sooritas kaks kolmekordset akslit ja esimene, kes edukalt suutis sooritada kolmekordse aksli kombineeritult topelt toeloopiga. Silmiavardav ja eriti "fake news" valguses lausa marruajav. Ka film ärritab mitmetes kohtades, aga seda kaasakiskuvam see on. Vapustavalt head rollid Tonyat mänginud Margot Robbie'lt (ta veel kandideerib Oscarile selle rolliga - pange tähele!) ja tema abikaasat mänginud Sebastian Stan'ilt (ka loll bodybuard, kes kogu käki kokku keerab on tabavalt koomiline). Kuid kindel Oscarivõitja juba enne kandidaatide esitamist on karmikäelist ja -sõnalist ning esmapilgul justkui armastusvõimetut Tonya armutut ema mängiv Allison Janney. Vau, milline power! Tonyast muide sai pärast uisukeeldu poksija!

08. GET OUT (Jordan Peele)
Suurepärase stsenaariumiga põnevik, milles hea annus õudusfilmisugemeid. Hämmastav, et keegi varem pole tulnud nii lihtsale, aga geniaalsele mõttele kirjutada selleteemaline stsenaarium. Nimelt Daniel Kaluuya mängib afroameeriklasest poissi, kes sõidab oma valge tüdruksõbra vanematele külla esimest korda. Rikkuritest pere võtab ta kuidagi imelikult vastu, aga esmakohtumised on tihti närvilisusest tingitult konarlikud... ent siis hakkab juhtuma üha kummalisemaid asju... kummaline on ka pere jaoks töötavad 2 afroameeriklast. Ja kui teised nädalavahetuse külalised saabuvad, kellest üks vanamemm on koos u. 40 aastat noorema afroameeriklasest peigmehega, kes tagatipuks järsku hakkab talle karjuma "get out"... siis hakkab kõik juba üha kiiremini kummaliseks muutuma... kuna pereema kutsub poisi endaga vestlema ja "teed jooma"... ja see lusikas muudkui keerleb seal teetassis ja keerleb ja kõlksub vastu äärt ja keerleb ja kõlksub ja keerleb...  :)

07. THE SQUARE (Ruben Östlund)
Ühe minu lemmiku Rootsi auteur-i viimane vaimusünnitus viib vaatajad rahvusvahelisse kunstimaailma. Film ongi justkui kunstieliidi ja erinevate kuraatorielude ning kunstivormide ja kunstiks kuulutatavate teoste satiir. Peategelaseks on taanlane, kes töötab Stockholmi Modernkunstimuuseumi kuraatorina ning on pidevalt otsimas uusi kõnekaid kunstiteoseid muuseumisse. Uusim kuum teos on "Ruut", mis peaks sümboliseerima usaldatavuse ja hoolivuse pühamut. Seal sees on kõigil turvaline ja hea. Sellele lisaks palgatakse kõnekaid out of the box sotsiaalmeediakampaaniaid korraldav tiim, kes peaks ka "Ruudule" mõtlema välja inimesi raputava kampaania... no mätlevadki, iseasi, kas moraalse... ja üldsegi, kas võib võtta mistahes asja ja väita, et see on kunst, andes sellele juurde mingi tausta või loo? Kas kõik meie elus on sellisel juhul kunst? Küsimusi, nii eksistentsaalseid kui kunstispetsiifilisi või moraalile ja moraalsusele viitavaid tõstatab film kuhjaga. Keegi eesti fimikriitikutest ütles väga tabavalt, et seda filmi vaadates tunned end kogu aeg ebamugavalt... aga minu meelest tunned ka pidevalt huvi, et mis edasi saab, mis üllatus järgmise nurga taga peidus on... Film pakub ka ühe häiriva stseeni kui üks vene performance-kunsti viljeleja nö. etendus läheb üle piiri ja väljub kontrolli alt... Kuid nagu kunst jäljendab elu võib ka elu hakata kunstiks muutma.. kus läheb elu ja kunsti piir... vingelt tihedalt küsimusi esitav film ja mõned vastused võib ka enda seest või filmistki leida kui sisse elada!

06. COCO (Lee Unkrich, Adrian Molina)
Ilus, emotsionaalne, mehhiko folkloori tutvustav ja muusikaline animatsioon on võluv oma lihtsuses, pakkudes siiski uut ja originaalset lugu, kus on segamini inimesed ja vaimud, unistused - nende täitumised ja luhtumised, pereväärtused ja peresoojus ning seda läbi ühe põneva Pixari/Disney-seikluse. Väike poiss Miguel unistab muusikukarjäärist ja tema suureks iidoliks on Ernesto de la Cruz. Üks asi viib teiseni ja müstiliste juhtumiste tõttu leiab ta ennast Surnute riigist. Seal sõbruneb ta Hectoriga, kellega koos hakkab avastama oma kadunud isa juhtumit. Pisarad kisub välja nii lastel kui lapsevanematel, garanteeritult! :)

05. DUNKIRK (Christopher Nolan)
Briti, Prantsuse ja Belgia sõdurid on 2.maailmasõjas Saksa vägede poolt Dunkirki randa aetud ning ümber piiratud. Ainus vaba tee on merele, aga nii madalasse randa laevad ei saa randuda. Algab õhurünnak ja täiesti ootamatu päästeoperatsioon. Lugu jutustatakse kolmest vaatenurgast - veest, õhust ja maast, kuigi mitte päris kronoloogiliselt. Ilma otsese narratiivita, annab pigem film edasi tunde või atmosfääri, mida tähendas olla seal Dunkirki rannal 1940nda aasta mai ja juuni vahetuses. Uskumatult hea kaameratöö ja muusika. Võimas ja mõjuv filmikunsti võimekus luua "tunnet". Kindlasti tasub just nimelt kinos vaadata!

04. ICARUS (Bryan Fogel)
Lausa uskumatult silmiavav dokfilm, mis töötab ka kui põnevik! See millest film alguse saab ja kuhu see välja jõuab on vapustav. Bryan Fogel alustab oma filmi ja uuringut sellest kuidas doping tegelikult tulemustele kaasa aitab. Tippratturina tahab ta ka tohtri järelvalve all katsetada oma kaasmõjuainetega piire. Täiesti tobe idee, aga no on ka tobedamaid. Ja ta teeb seda iseenda kehaga, seega ise teab, millega riskib. Juba jõuab ta ka esimeste tulemuste ja näitajateni, kuigi ega arstid temaga sellises ettevõtmises eriti koostööd teha ei taha. See on ju nõme ka. Aga siis satub ta ühe vene dopinguarsti peale, kellega hakkab koostööd tegema, kuid vähehaaval siirdub dokfilmi fookus Bryanilt sellele arstile, sest tuleb välja, et tegemist on Venemaa põhilise tippatleetide dopinguarstiga. Bryani abiga toob ta välja kogu mahhinatsiooni, kuidas venelased Sotši Olümpiamängudel oma sportlaste dopinguteste vahetasid - see oli tõeline süsteem balalaika. Samuti selle, et Putin oli absoluutselt kõigest teadlik ning käsuliinid polnudki pikad, vaid suisa otsesed! Asi läheb nii põnevaks kätte ära, et on pidevalt karta kes ja kas sellest mängust üldse elavana väljub. Kogu vene poliitilise spordiladvikuga saab ka hästi tuttavaks. Hämmastav ja ülipõnev dokfilm, soovitatav kõigile ka üldhariduslikus mõttes. On juba valitud ka Oscarite 15 poolfinalisti sekka, kõigi ennustuste kohaselt peaks ka kandideerima pääsema.

03. MUDBOUND (Dee Rees)
Kui arvestada 2017.aastal ilmunud filme, mis ka sellel aastal nähtud sai, siis oleks Mudbound nr.1. See lugu kahest 2.maailmasõjast kodukülla naasenud mehest - üks must ja teine valge. Kodus ootab neid erisugune elu. Sõjas olid ju kõik võrdsed. Samas nemad omavahel on ka kodukülas sõbrad. Ühtviisi ei leia nad aga asu ei sisemiselt, ega ka üldiselt kodus. Jutustatud väga omapäraselt erinevate tegelaste poolt mina-vormis, hüpates ühel tegelaselt teisele pikemate lõikude kaupa. Ajastufilm on justkui western, aga mitte valge ja punanahkade vahel, vaid valgete ja mustade vahel. Külas tegutseb ka Ku Klux Klan... Samas on ka naise positsioon tugevalt esil. Puudu ei ole ka armastus ja armukadedus ja inimlikud mõõtmed tõsistes olukordades nahavärvist hoolimata - muidugi eeldusel, et inimene pole rassist või südametu jõhkard, aga eks ole ju igasuguseid... Väga hea režii, kaamera- ja kunstnikutöö, stsenaarium ning mitmed suurepärased rollid - Carey Mulligan, Garrett Hedlund, Jason Clarke, Jason Mitchell, Mary J. Blidge ja Jonathan Banks, kui nimetada vaid mõningaid.

02. FENCES (Denzel Washington)
Teatrilavastuse näidend, mis on adapteeritud filmiks. Tegelikult kuna tegevus toimub suures osas ühes majas ja selle sisehoovis, siis on see justkui kammerlik ja tõesti nagu teater kinolinal. Selliseid tippteatrilavastusi tehti 60ndatel tihedamalt filmideks ümber. Väga teretulnud nähtus, sest selliste linateoste fookuses on sõna ehk dialoog ning näitlejatööd ja minule see meedib. Fences pakubki tipptasemel näitlemist kõigilt osatäitjatelt. Eekätt ema ja isa rollis olevatelt Viola Daviselt ja režissöörilt endalt, kes on ühtlasi meespeaosas, ehk Denzel Washingtonilt. Tegemist 50ndate Ameerika töölisklassi perega Pittsburghis. Kibestunud pereisa, kelle enda unistused omal ajal pesapallimängija karjäärist luhtusid, sest kui musti mängijaid hakati meeskonda võtma, oli tema "parim enne" juba möödas ning tal tuli minna tehasesse ränka füüsilist tööd minna tegema. Nüüs kus ta pojal on selline võimalus, rikub ta selle ära... sügavad hingehaavad on visad paranema ning kui näiteks isa teeb lapsele haiget saab ju haiget ka ema. Kuigi siinses loos saab ema haiget otse ja väga valusalt... dramaatiline ja kurb lugu. Ajab nutma ning hoiab emotsioonid pidevalt pinnal.

01. HIDDEN FIGURES (Theodore Melfi)
Tõsielusugemetega film on tõeline hea tuju-vitamiinilaks. NASA kasutas oma kosmoseprogrammis enne kompuutrite kasutuselevõttu mustanahalisi tipp-naismatemaatikuid. Lugu räägibki nendest naistest, õigemini kolme naise tõestisündinud loo inimarvutitena. Tegemist on astronaut John Glenni orbiidile saatmisega ja tema turvaliselt kojutoomsega, selleks on vaja muidugi ka ülitäpseid arvutusi. Film annab aimu ka organisatsiooni sisesest ajastule isegi iseloomulikust rassismist, nende naiste võitlusest austuse saavutamiseks tänu oma mõistusele ja tööle. Lisaks ka naiste omavahelisest sõprusest. Imeliselt ilusa pildikeelega veel kõigele lisaks. Põhilistes rollides säranad Taraji P.Henson, Octavia Spencer, Janelle Monae, Kevin Costner ja Kirsten Dunst.


PARIM LASTE- JA NOORTEFILM
1. COCO
2. BEACH RATS
3. EDGE OF SEVENTEEN
Minu lemmikuim noortekas läbi aja on ilmselt 19-osaline telesari MY SO-CALLED LIFE.

PARIM LÜHIMULTIKAS
1. DEAR BASKETBALL
2. REVOLTING RHYMES 1&2
3. CRADLE
Läbi ajaloo on ilmselt mu lemmikmultikas mõni lapsepõlve dubleeritud multikatest, aga see vajaks juba sügavamat uuringut ja analüüsi :)

PARIM PIKK MULTIKAS
1. COCO
2. LOVING VINCENT
3. LE GRAND MECHANT RENARD ET AUTRES CONTES/BIG BAD FOX & OTHER TALES
Lemmikud multikad läbi ajaloo on SPIRITED AWAY, ZOOTOPIA  ja INCREDIBLES  ja muidugi terve pikk rida lapsepõlve eestikeelseid sojuzmultifilme ning disnikaid, teiste seas kindlasti ka 1939.aasta Disney LUMIVALGEKE JA SEITSE PÖIALPOISSI.

PARIM LÜHIDOKUMENTAAL
1. KAYAYO-THE LIVING SHOPPING BASKETS
2. EDITH + EDDIE
3. TEN METER TOWER
Esimene neist räägib Aafrika lastest, kes saadetakse pikaks ajaks kodust kaugele raha teenima asulatesse, kus nad kannavad sandikopikate eest raskeid turukandameid.
Teine räägib 96 aastase mustanahalise naise ja 95 aastase valgenahalise mehe armumisest esimest silmapilgust. Nende abielust ja sellest kuidas naise perekond neid lahku tahab kiskuda.
Kolmas on rootslaste lahe lühidokk sellest kuidas filmitegijad on pakkunud pisikese summa raha inimestele ujulas, et nood kõige kõrgemalt platvormilt alla basseini hüppaksid. Filmides nende hirmu ja lõpuks ka otsust hüpata või mitte :)

PARIM PIKK DOKUMENTAAL
1. ICARUS
2. LAST MEN IN ALEPPO
3. LIFE, ANIMATED
4. CHICKEN PEOPLE
5. JIM: THE JAMES FOLEY STORY
6. VISAGES, VILLAGES/FACES, PLACES
7. KATE PLAYS CHRISTINE
8. UNREST
9. RISK
10. KEDI
11. CAMERAPERSON
12. GEORGE MICHAEL: FREEDOM
13. ABACUS: SMALL ENOUGH TO JAIL
14. FARTHEST
15. ANNE FRANK'S HOLOCAUST

PARIM ACTIONFILM
1. GOOD TIME
2. LOGAN
3. WAR FOR THE PLANET OF THE APES
Eraaldi vajab märkimist ka BABY DRIVER

PARIM ARMASTUSFILM
1. MAUDIE
2. CALL ME BY YOUR NAME
3. THE SHAPE OF WATER

PARIM SÕJAFILM
1. DUNKIRK
2. LAST MEN IN ALEPPO
3. WAR FOR THE PLANET OF THE APES
Lisaks DUNKIRKile on kindlasti lemmikute sõjafilmide seas rida natsifilme, aga nendele on mul eraldi kategooria. Kuid lisaks veel THE BRIDGE ON THE RIVER KWAI, DAS BOOT, HACKSAW RIDGE, PLATOON, HOTEL RWANDA

PARIM AJASTUHINGELINE KOSTÜÜMIDRAAMA
1. QUIET PASSION
2. VICTORIA AND ABDUL
3. BEGUILED

PARIM LGBT FILM
1. CALL ME BY YOUR NAME
2. MOONLIGHT
3. THELMA
Kõige lemmikumad selle žanri filmid on CAROL (Cate Banchett, Rooney Mara), HOURS (Meryl Streep, Nicole Kidman, Julianne Moore, Ed Harris) ja BLUE IS THE WARMEST COLOUR (Lea Seydoux, Adele Exarchopoulos).

PARIM SEIKLUSFILM
1. COCO
2. LOGAN
3. KINGSMAN 2: THE GOLDEN CIRCLE (kui seda nüüd võiks seikluseks ka nimetada :))

PARIM LOOMADEGA SEOTUD FILM
1. CHICKEN PEOPLE
2. ZOOKEEPER'S WIFE
3. KEDI

PARIM JÄRJE-FILM
1. LOGAN
2. WAR FOR THE PLANET OF THE APES
3. KINGSMAN 2: THE GOLDEN CIRCLE

PARIM KOOMIKSIFILM
1. LOGAN
2. SPIDER-MAN: THE HOMECOMING
Läbi ajaloo on parim ja täiesti teisest klassist kui kõik ülejäänud - THE DARK KNIGHT (see kus Heath Ledger mängib Jokkerit).

PARIM ÕUDUSFILM
1. GET OUT
2. RAW
3. GIRL WITH ALL THE GIFTS
Läbi ajaloo on mu lemmikud jäänu lapsepõlvest ikka need esimesed - MOTELLI "MESINÄDALAD" SALADUS, ROSEMARY'S BABY, DAWN OF THE DEAD, EVIL DEAD, SCARECROWS, POLTERGEIST, THE SHINING, THE OMEN, THE THING ja THE EXORCIST. Üks film, kus inimesed läksid vabatahtlikult surema ühte haiglasse ja pärast neist tehti küpsiseid, mis mõjusid rahvale kui narkootikum ja neid taheti massiliselt osta. Ja kõik Dario Argento, Hitchcocki ja Vincent Price'i filmid, aga eriti see, kus ta Shakespeare'i teoste surmade järgi sarimõrvarina inimesi tapab. Ent ka täiskasvuna on sattunud ette palju häid õudukaid, lemmikute seas neist kindlasti THE OTHERS, LÅT DEN RÄTTE KOMMA IN, 28 DAYS LATER, DRAG ME TO HELL, SIXTH SENSE ja THE CONJURING.

PARIM PÕNEVIK/TRILLER
1. GET OUT
2. GOOD TIME
3. DETROIT
Kõige lemmikum selle žanri film on läbi aja olnud Basic Instinct

PARIM TÕSIELUL BASEERUV MÄNGUFILM
1. HIDDEN FIGURES
2. DUNKIRK
3. I, TONYA

PARIM SCIFI/FANTASY FILM
1. NOVEMBER
2. LOGAN
3. DOWNSIZING

PARIM NATSITEEMAT PUUDUTAV FILM
1. ZOOKEEPER'S WIFE
2. RAI/PARADISE
3. HHHH - THE MAN WITH THE IRON HEART
4. ANNE FRANK'S HOLOCAUST
5. 116 CAMERAS
6. HITLER - MY NEIGHBOUR
Kõige lemmikumad selle žanri filmid, mis esimesena meenuvad on DER UNTERGANG, LA VITA E BELLA, THE PIANIST, THE GREAT DICTATOR, SCHINDLER'S LIST, INGLOURIOUS BASTARDS.

PARIM KOMÖÖDIA
1. I, TONYA
2. DEATH OF STALIN
3. THE BIG SICK
Tundub, et kõige raskem on teha just nimelt head komöödiat, sest neid ei satu eriti tihti ette, kuigi nende järgi on kõige suurem janu. Läbi aja on lemmikud komöödiad ilmselt vanad Ervin Abeli filmid - MEHED EI NUTA, NOOR PENSIONÄR ja SIIN ME OLEME.

PARIM FILMIMUUSIKAL
1. COCO
2. THE GREATEST SHOWMAN
3. BEAUTY AND THE BEAST
Kõige lemmikum selle žanri film on läbi ajaloo - MOULIN ROUGE. WHIPLASH-is küll ei laulda, aga parimate muusikafilmide sekks kuulub see kindlasti ja AMADEUS samuti.

PARIM VANGLAFILM
1. BRAWL IN CELL BLOCK 99
2. JIM: THE JAMES FOLEY STORY
3. RAI/PARADISE
4. SHOT CALLER
Läbi aja lemmikud on näiteks SHAWSHANK REDEMPTION, DAS EXPERIMENT ja A PROPHET.

PARIM KOSMOSEFILM
1. HIDDEN FIGURES (kuigi see otseselt kosmoses ei toimu, on NASAst... aga alustame otsast peale...)
1. ALIEN: COVENANT
2. LIFE
3. SALJUT-7

PARIM FEELGOOD-VITAMIINILAKSU ANDEV FILM
1. HIDDEN FIGURES
2. DEATH OF STALIN
3. CHICKEN PEOPLE

PARIM SPORDIGA SEOTUD FILM
1. ICARUS
2. I, TONYA
3. STRONGER
4. PATRIOTS DAY
5. BORG/MCENROE
6. DEAR BASKETBALL
7. BATTLE OF THE SEXES

PARIM AASIA FILM
1. LAST MEN IN ALEPPO
2. FOXTROT
3. CLOSE-KNIT
4. KEDI
5. HIMALAYA/HIMALAYAS
6. L'INSULTE/INSULT
7. SALESMAN/FORUSHANDE
8. CHA GONG CON/FATHER AND SON

PARIM VENE FILM
1. NELYUBOV/LOVELESS
2. RAI/PARADISE
3. SALJUT-7
4. (M)UCHENIK/STUDENT

PARIM ROOTSI FILM
1. THE SQUARE
2. SAMEBLOD/SAMI BLOOD
3. BORG/MCENROE
4. ALLVARSAMMA LEKEN/SERIOUS GAME
5. MORRAN & TOBIAS - SOM EN SKÄNK FRÅN OVAN
6. HUNDRAETTÅRINGEN, SOM SMET NOTAN OCH FÖRSVANN/THE 101-YEAR-OLD MAN WHO SKIPPED OUT ON THE BILL AND DISAPPEARED (järg 100-aastasele)
Kõige lemmikumad Rootsi filmid, mis esimesena meenuvad on TROLÖSA, FORCE MAJEURE/TOURIST, UNDER SOLEN, FANNY OCH ALEXANDER  ja no tegelikult rida teisi Bergmani filme...

PARIM SOOME FILM
1. TOIVON TUOLLA PUOLEN/THE OTHER SIDE OF HOPE
2. TOM OF FINLAND
3. BODOM
4. IKITIE
5. SPANDEX SAPIENS

PARIM NORRA FILM
1. THELMA
2. LØVEKVINNEN

PARIM TAANI FILM
1. DU FORSVINDER/YOU DISAPPEAR
2. DRAEBERNE FRA NIBE/SMALL TOWN KILLERS

PARIM PRANTSUSKEELNE FILM
1. GRAVE/RAW
2. VISAGES, VILLAGES/FACES, PLACES
3. 120 BATTEMENT PAR MINUTE/BPM(BEATS PER MINUTE)
4. MA VIE DE COURGETTE/MY LIFE AS A ZUCCHINI
5. HAPPY END

PARIM ITAALIAKEELNE FILM
1. PERFETTI SCONOSCIUTI/PERFECT STRANGERS

PARIM HISPAANIAKEELNE FILM
1. TIMECODE

PARIM BRITI/IIRI FILM
1. THE DEATH OF STALIN
(2. Siin kohal peaks tegelikult olema THREE BILLBOARDS OUTSIDE EBBING, MISSOURI, aga kuna sellest on võib-olla et natuke rohkemgi USAt sees, siis jätan selle arvestamata, mis sest, et eelkõige režissööri/autori järgi kuulubki siia)
2. DARKEST HOUR
(3.ka siia võiks vahele panna KILLING OF A SACRED DEER, sest briti rahad on sees. aga see ikkagi filmiti täiesti USAs ning kreeklasest režissööri poolt, seega ei pane seda siia.)
3. THE PARTY

PARIM SAKSAKEELNE FILM
1. DIE GÖTTLICHE ORDNUNG/THE DIVINE ORDER
2. JONATHAN

PARIM SIIN LIIGITAMATA RIIGI/KEELE FILM
1. LAYLA M (Hollandi)
2. TESTRÖL ES LELEKRÖL/ON BODY AND SOUL (Ungari)
3. UNDIR TRENU/UNDER THE TREE (Islandi)
4. LA MUJER FANTASTICA/FANTASTIC WOMAN (Chile)

EESTI FILMIDE TOP5
1. NOVEMBER
2. SANGARID
3. MINU NÄOGA ONU
4. SVINGERID
5. KETI LÕPP

PARIM MEESPEAOSA
20. SHAHAB HOSSEINI - Salesman
19. WILL POULTER - Detroit
18. TIMOTHY SPALL - The Party
17. ROBERT GUSTAFSSON - The 101-year-old man who skipped out...
16. ADAM SANDLER - The Meyerowitz stories
15. EERO AHO - Tuntematon sotilas
14. STELLAN SKARSGÅRD - Return to Montauk
13. JASON CLARKE - HHhH
12. JAMES FRANCO - Disaster artist
11. VINCE VAUGHN - Brawl in cell block 99
10. JAKE GYLLENHAAL - Stronger
09. NAHUEL PEREZ BISKAYART - 120 battements par minute
08. ROBERT PATTINSON - Good time
07. ROMAN BASKIN - Minu näoga onu
06. COLIN FARRELL - Killing of a sacred deer
05. DENZEL WASHINGTON - Roman J. Isral, Esq
04. TIMOTHEE CHAMALET - Call me by your name
03. ETHAN HAWKE - Maudie
02. DENZEL WASHINTON - Fences
01. GARY OLDMAN - Darkest hour

PARIM NAISPEAOSA
20. KRISTIN SCOTT THOMAS - The Party
19. SALMA HAYEK - Beatriz at dinner
18. GARANCE MARILLIER - Raw
17. MARYANA SPIVAK - Loveless
16. KIRSTEN DUNST - Beguiled
15. NATALIE PORTMAN - Jackie
14. ROONEY MARA - Una
13. SALLY HAWKINS - The shape of water
12. KATE WINSLET - Wonder wheel
11. MICHELLE WILLIAMS - All the money in the world
10. LENE CECILIA SPARROK - Sami blood
09. CYNTHIA NIXON - Quiet passion
08. NICOLE KIDMAN - Beguiled
07. KRISTEN STEWART - Personal shopper
06. NICOLE KIDMAN - Killing of a sacred deer
05. JUDY DENCH - Victoria & Abdul
04. SALLY HAWKINS - Maudie
03. FRANCES MCDORMAND - Three billboards outside Ebbing, Missouri
02. MARGOT ROBBIE - I, Tonya
01. VIOLA DAVIS - Fences

PARIM MEESKÕRVAOSA
20. JONATHAN BANKS - Mudbound
19. HUGH GRANT - Paddington 2
18. BRUNO GANZ - The Party
17. RICHARD JENKINS - The shape of water
16. MICHAEL SHANNON - The shape of water
15. SEBASTIAN STAN - I, Tonya
14. STEVE BUSCEMI - The death of Stalin
13. IVO UUKKIVI - Svingerid
12. IAN HART - God's own country
11. GARRETT HEDLUND - Mudbound
10. ARMIE HAMMER - Call me by your name
09. BEN O'TOOLE - Detroit
08. PAUL WALTER HAUSER - I, Tonya
07. BARRY KEOGHAN - Killing of a sacred deer
06. JOHN LITHGOW - Beatriz at dinner
05. KEVIN COSTNER - Hidden figures
04. STELLAN SKARSGÅRD - Borg/McEnroe
03. SAM ROCKWELL - Three billboards outside Ebbing, Missouri
02. MICHAEL STUHLBARH - Call me by your name
01. CHRISTOPHER PLUMMER - All the money in the world

PARIM NAISKÕRVALOSA
20. TILDA SWINTON - Okja
19. MICHELLE PFEIFFER - Murder on the orient express
18. HANNAH MURRAY - Detroit
17. KRISTIN SCOTT THOMAS - Darkest hour
16. ROSAMUND PIKE - HHhH
15. NICOLE KIDMAN - Lion
14. JULIA ROBERTS - Wonder
13. NINA HOSS - Return to Montauk
12. TATYANA MASLANI - Stronger
11. CAREY MULLIGAN - Mudbound
10. HONG CHAU - Downsizing
09. OCTAVIA SPENCER - The shape of water
08. SANDY MARTIN - Three billboards outside Ebbing, Missouri
07. PATRICIA CLARKSON  The Party
06. LAURIE METCALF - Lady bird
05. GEMMA JONES - God's own country
04. KATARIINA UNT - November
03. MIRANDA RICHARDSON - November
02. NAOMIE HARRIS - Moonlight
01. ALLISON JANNEY - I, Tonya

20 olulisimat filmi, mis sellel aastal nägemata jäid:
20. Mary Shelley
19. Loving Pablo
18. Chappaquiddick
17. Mademoiselle Paradis
16. In the fade
15. Zama
14. Children act
13. Based on a true story
12. Wife
11. How to talk to girls at the parties
10. On Chesil beach
09. Euphoria
08. Submergence
07. Cakemaker
06. Youth
05. Novitiate
04. Film stars don't die in Liverpool
03. Final portrait
02. Phantom thread
01. The Post

kolmapäev, 10. jaanuar 2018

2017 Teatriaasta autahvel. 3.osa. Kõik tipud ja ainult tipud!

Ja siit see tulebki - Kõigi "teatriaasta kokkuvõtete" emalaev :)

Ma ei tea kui huvitav seda alljärgnevat lugeda on, aga seda läbi mõelda ja neid parimate elamuste nimetusi pingeritta seada oli küll lahe - nagu tõsine mäng. Veel kord meenutada aasta jooksul nähtud lavastusi, rolle ja lavamaailmaid. Vaevalt, et ma ühel aastal kunagi veel nii palju teatrisse saan (kuigi kui võrrelda näiteks Pille-Riin Purjega, kes aasta varem käis 200 korda, siis olen ma tema kõrval "poisike" :))  

Kui ma ise sellise blogi peale satuksin, nagu see minu oma siin, siis ilmselt arvaksin, et see kes seda kirjutab on peast soe või muidu põrutada saanud. Ilmselt pole tal oma ajaga paremat peale hakata vms. Samas selliseid kokkuvõtteid lugeda on minu enda jaoks alati olnud huvitav ja kahjuks tehakse neid väga vähe. Hetkel meenub ainult Teater Muusika Kino iga-aastane aasta esimene number, kus rida kriitikuid toob välja hooaja lemmikuid ning teiseks on Teatriliidu nominatsioonid ja aastaauhinnad. Pisut rahuldab seda infonälga ka ERR kultuuriuudiste kriitikute aasta-kokkuvõte. 

Teater nimelt on mu suur kirg. On olnud juba väiksest lapsest peale. Ja üks mu põhimõtteid on, et kui üldse midagi teha, siis teha seda kirega. Sedasi lõpetasin kunagi ülikooli oma kursuse parimana, kirega pidasin dieeti ja võtsin kaalus alla 52 kilo, kirega hakkasin pikamaajooksjaks ning viisin oma maratoniaja 4 tunnilt 3:30le ning pikima ultramaratoni olen venitanud 136km pikkuseks. Eelmises töökohas valiti mind 300 töötaja seast korra ka aasta parimaks töötajaks jne jne jne... Hobisid on mul ju veel mitmeid, lisaks perele ja tööle, mis alati tulevad kõigepealt. Aga usun, et ainult kirega asju tehes jõuabki kuhugi, ainult siis ongi asjas point sees. Samuti ootan ju alati, et teater, mida vaatan, oleks kirega tehtud...
Seega pean seda siinset blogi ka suure kirega. Loodan, et saan andeks need ülemeelikused, et võtan reastada kunsti - teen seda ju elamuste pinnalt. 

Uus töökoht - Tallinna Tehnikaülikoolis - ilmselt ei võimaldagi enam nii tihti teatris käia (ja seda mitte otseselt rahalises mõttes, vaid ka seda uut tööd tahan teha kirega), kuigi paljud teatrid ja teatritegijad on olnud nii lahked ja lubanud oma etendusi tasuta vaatama (nagu ilmselt ka paljusid teatrikriitikuid). Ka käesoleval aastal on juba neli kutset laekunud (aitäh!) Tahan kõikidest kutsutud tükkidest kirjutada ka ja teades oma jõudlust, mis enam-vähem on max 2 arvustust nädalas, siis tuleb ikkagi teha valikuid. Omalt poolt muidugi ei saagi 100% kindlalt lubada, et nähtu ka sellevõrra kõnetab, et sellest kirjutada (ja ega alati ei saa ju ka "head" kirjutada), aga sellel aastal läks küll nii hästi, et kutsutud tükkide kohta oli alati midagigi blogis ka arvata. Mõned korrad tuli töö tõttu või juba lubatud teiste teatrite külastuste tõttu loobuda pakutud kutsetest. Ja ega tegelikult nii palju ju polegi vaja teatris käia, et suurt pilti hõlmata. Olulisem on ehk need olulised ja potentsiaalselt endale meeldivad teatrielamused üles noppida. Ega teatris käimine teatris käimise või suure külastusarvukordade kogumise pärast saagi olla eesmärk. Teatriskäimine peab ikka olema nauding ja rõõm. Möödunud aastal sattus olema õnneks hea teatriaasta ja küllastumiseni sellise mahu juures ei jõudnudki (varasematel aastatel on seda ka poole väiksema teatrikülastuste arvu juures juhtunud). Kui vaadata palju jama jama otsa, siis möödunud aasta 141 lavastuseni ei jõuaks juba sellepärast, et lihtsalt tekivad hetketi pikemad pausivajadused taastumiseks ja teatriisu kasvatamiseks ning isegi vastuvõtlikkuse turgutamiseks. Oma hinnangutes, ega arvustustes siiski kordagi nö. "allahindlust" pole teinud (viidates neile u.60-le tasuta teatrikülastusele, mis blogis kajastatud sai - nende seas oli nii 1, 2, 3, 4 kui 5 tärni tükke). Muidu kaotaks kogu asi lihtsalt mõtte. Olen nagu teatri"narkomaan", kes on ülihead teatrit maitsta saanud ja nüüd ajan neid samaväärseid elamusi taga. Eks muidugi "lood" meeldivad ka ja inimpsüühika nurgatagused. Neid on teatris mõnus turvalise neljanda seina taga uurida ja vaadata kui need nö. luubi alla on pandud :)

Siit tulevad siis need mu tavapärased Teatriaasta "OSCAR"id. Mõned uued kategooriad leidsin ka. Arvesse läksid 141 lavastust (loetletud autahvli eelmises osas), mida õnnestus esimest korda näha ajavahemikul 01.01.2017 - 31.12.17.




AASTA SUURIM TEATRIELAMUS

30. KUNST - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
29. EMADEPÄEV - Ugala
28. KAKS VAEST RUMEENLAST - Tallinna Linnateater
27. PRIMAVERA PAUNVERES - TÜVKA 12.lend/Ugala
26. KAARNAKIVI PERENAINE - Endla/Kuressaare Linnateater
25. AJU JAHT - Tallinna Linnateater
24. TEINETEISETA - Vanemuine
23. GRAVITATSIOON - Rakvere Teater
22. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
21. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA - Endla
20. GOGOLI DISKO - Ugala
19. SARABAND - Eesti Draamateater
18. ÜKSSARVIKUTE FARM - Rakvere Teater
17. KOLM TALVE - Eesti Draamateater
16. SOMNAMBUUL - Rakvere Teater
15. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
14. PALJASJALGNE DEBORA - Kuressaare Linnateater
13. ÜRITUS - Vanemuine
12. HÜLJATUD - Vanemuine
11. NODVENATSAT - Lavakooli 28.lend/NO99
---------------------------------------------------
10. BEATRICE - Vanemuine
09. VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAL - Eesti Draamateater
08. VÄLJAHEITMINE ehk ÜHE ÕUNA KROONIKA - Eesti Draamateater
07. UHKUS JA EELARVE - Lavakooli 27.lend/Endla
06. VIIMANE VÕLLAMEES - Rakvere Teater
05. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
04. SEE HETK - Tallinna Linnateater
---------------------------------------------------
03. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
02. IVANOV - Eesti Draamateater
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ilmselt on nüüdseks kommentaarid juba liigsed, sest see on Teatriaasta autahvli 2.osa tipp ning seal sai juba küllalt seletatud. Tore on tõdeda, et "tipus" on nii väike- projekti-, suurte riiklike teatrite kui ka lavakooli lavastusi. Tervel TOP3-l olid esietendused 2017.
---------------------------------------------------


PARIM LAVASTAJA

30. AARE TOIKKA - Don Quijote
29. EVA KOLDITS - Soo
28. LEMBIT PETERSON - Nähtamatu daam
27. KRISTJAN SARV - Minu India
26. ANTTI MIKKOLA - Macbeth
25. PEEP MAASIK - Tom Sawyeri seiklused
24. MEHIS PIHLA - Uhkus ja eelarve
23. DIANA LEESALU - Aju jaht
22. TANEL SAAR - Eine murul
21. HENDRIK TOOMPERE JR - Kaks vaest rumeenlast
20. YAEL RASOOLY - Bon voyage ja teised valed
19. PRIIT PEDAJAS - Vaimude tund Koidula tänaval
18. KAILI VIIDAS - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
17. PRIIT PEDAJAS - Kolm talve
16. RAIVO TRASS - Paljasjalgne Debora
15. SULEV KEEDUS - Somnambuul
14. SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres
13. ANDRES NOORMETS - Suluseis
12. SAMUEL HARJANNE - Hüljatud
11. ÜLLAR SAAREMÄE - Viimane võllamees
---------------------------------------------------
10. ALO KÕRVE - See hetk
09. UKU UUSBERG - Üritus
08. AIN MÄEOTS - Beatrice
07. OTT AARDAM - Gogoli disko
06. DAMIR SALIMSJANOV - Praegu pole aeg armastamiseks
05. HENDRIK TOOMPERE JR - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
04. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KOLDITS - Ja peaksin sada surma ma
---------------------------------------------------
03. SAŠA PEPEJAJEV - Nodvenatsat
02. UKU UUSBERG - Ivanov
01. IVAR PÕLLU - Praktiline Eesti ajalugu
---------------------------------------------------
Kommentaar: Eks tihti need suurimad elamused ja lavastajatööd käivad tihti käsikäes, nagu parimate filmide puhul on ka nende filmide reˇissöörid need nö. "parimad". Mõnevõrra siiski need tabelid erinevad ja seda just seetõttu, et mõne lavastuse puhul võib sisu paljuski vormi kompenseerida ja sellepärast mõjub ka erilise lavastajatööta tugevamalt. Samuti võib mõni lavastaja muidu mitte nii erilise loo tuua lavale nii eriliselt, et see üldse pääseb kaardile. Sellel aastal siiski olid 2 lavastust nii sisult kui vormilt teistest üle (minu jaoks). Tervel TOP3-l olid esietendused 2017.
---------------------------------------------------


PARIM NAISPEAOSA

30. ÜLLE LICHTFELDT - Lendas üle käopesa
29. MERILIN KIRBITS - Paljasjalgne Debora
28. LIINA VAHTRIK - Furby tagasitulek
27. MARIN MÄGI-EFVERT - Kuhu küll kõik lilled jäid
26. ÜLLE LICHTFELDT - Kuhu küll kõik lilled jäid
25. MAARJA JAKOBSON - BB ilmub öösel
24. KERSTI HEINLOO - Vanad ajad
23. KLAUDIA TIITSMAA - Soo
22. PIRET LAURIMAA - Klarissa kirjad
21. MAARJA MITT - Praktiline Eesti ajalugu
20. MAARJA JAKOBSON - Praktiline Eesti ajalugu
19. ANNELI RAHKEMA - Küllus
18. HELE KÕRVE - Kaks vaest rumeenlast
17. MARI-LIIS LILL - Praegu pole aeg armastamiseks
16. ELINA REINOLD - Sirgu Eesti
15. LAINE MÄGI - Eluhingus
14. HILJE MUREL - Grace ja Glorie
13. HAIDE MÄNNAMÄE - Hamlet
12. SILJA MIKS - Ükssarvikute farm
11. ELISABET REINSALU - Jäneseurg
---------------------------------------------------
10. HILJE MUREL - Vanad ajad
09. GARMEN TABOR - Me olime kodutütred
08. LAULI OTSAR - Kaarnakivi perenaine
07. KAIE MIHKELSON - Eluhingus
06. TIINA MÄLBERG - See kõik on tema
05. RIINA MAIDRE - Pärast proovi
04. KÜLLIKI SALDRE - Üritus
---------------------------------------------------
03. ÜLLE LICHFELDT - Kui seda metsa ees ei oleks
02. ANNELI RAHKEMA - Somnambuul
01. ÜLLE KALJUSTE - Grace ja Glorie
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ülle Kaljuste mängis endast vanemat, surevat naist nii ehedalt ja andumusega. Lisaks mingi teistsugune noot kui tema teistel rollidel kumas ka läbi, mis tõstis mängu väärtust. Üldiselt oli see suurte naispeaosade suhtes eriliselt kitsi aasta. Neid lihtsalt polnud eriti. Anneli Rahkema, Ülle Lichtfeldt, Hilje Murel ja Maarja Jakobson on rohkem kui ühe rolliga tipus. 2017. aastal esietenduse saanud lavastustest oleks TOP3: 1. Riina Maidre - Pärast proovi; 2. Tiina Mälberg - See kõik on tema; 3. Kaie Mihkelson - Eluhingus.
---------------------------------------------------


PARIM MEESPEAOSA

30. MAIT JOORITS - Perplex
29. PEETER RÄSTAS - Furby tagasitulek
28. AARNE SORO - Furby tagasitulek
27. SEPO SEEMAN - Klarissa kirjad
26. LAURI SAATPALU - Kuidas ma koera sõin
25. ÜLLAR SAAREMÄE - Lendas üle käopesa
24. MARTIN MILL - Krdi loll lind
23. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
22. GUIDO KANGUR - Pärast proovi
21. MADIS MÄEORG - Kui seda metsa ees ei oleks
20. HANNES KALJUJÄRV - Perekond Linden
19. EDUARD SAMISTU - Kui seda metsa ees ei oleks
18. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
17. AGO ANDERSON - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
16. INDREK OJARI - Aju jaht
15. HENRIK KALMET - Macbeth
14. ARGO AADLI - Kaks vaest rumeenlast
13. ALLAN NOORMETS - Aju jaht
12. INDREK TAALMAA - Sinised kilesussid jalas
11. NERO URKE - Hamlet
---------------------------------------------------
10. RAIVO E.TAMM - Viimane võllamees
09. PRIIT LOOG - Tramm nimega iha
08. KRISTO VIIDING - Praegu pole aeg armastamiseks
07. TAAVI TEPLENKOV  -Vaimude tund Koidula tänavas
06. TAMBET SELING - Praktiline Eesti ajalugu
05. INDREK SAMMUL - Ivanov
04. ARVI MÄGI - Gravitatsioon
---------------------------------------------------
03. KRISTO VIIDING - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
02. STEN KARPOV - Othello
01. AIVAR TOMMINGAS - Üritus
---------------------------------------------------
Kommentaar: Aivar Tommingas teeb imet Ürituses. Palju ka Tommingalikku, aga samas tõsisematel hetkedel ka uut ja teistsugust. Parimad hetked olid siiski need "ägedamad" :) Kuigi tegelikult oli see täiesti Kristo Viidingu aasta. Mitu head rolli temalt - heas mänguvormis! Samuti oli see Arvi Mägi ja Eduard Salmistu aasta. Sten Karpovi Iago ongi Othellos natuke suurem roll kui Othello ise, see on üld teada-tuntud, aga Karpov mängis selle veel eriti võimsaks. Üllatajaid oli mitu - Priit Loog Tramm nimega ihas teeb oma karjääri parima rolli, Indrek Taalmaa on tagasi tipus, Nero Urke mängis Hamleti ometi selleks, kes Hamlet oli - hull! Tambeti fänklubi-liikmelisuse pikendasin järjekordselt :) Ja oioioi kui mõnusa rolli teeb Teplenkov Mati Undi vaimuna!
2017. aastal esietendunud lavastustest oleks TOP3: 1. Arvi Mägi - Gravitatsioon; 2. Indrek Sammul - Ivanov; 3. Tambet Seling - Praktiline Eesti ajalugu.
---------------------------------------------------


PARIM NAISKÕRVALOSA

30. LIINA TENNOSAAR - Tagahoovish
29. PIRET KRUMM - Magamistoad
28. HILJE MUREL - Magamistoad
27. PIRET KALDA/KÜLLI TEETAMM/MAIKEN SCHMIDT - Macbeth
26. PIRET LAURIMAA - Laineid murdes
25. INGRID ISOTAMM - Tagahoovish
24. TIINA MÄLBERG - Viimane võllamees
23. MARJE METSUR - Tagahoovish
22. TERJE PENNIE - Emadepäev
21. TIINA TÕNIS - Pollyanna
20. LEILA SÄÄLIK - Suluseis
19. MARIA KLENSKAJA - Kolm talve
18. MAIKEN SCHMIDT - See hetk
17. KARIN TAMMARU - Väljast väiksem kui seest
16. ESTER KUNTU - Uhkus ja eelarve
15. LIISA AIBEL - Gravitatsioon
14. SAARA NÜGANEN - Uhkus ja eelarve
13. KATA-RIINA LUIDE - Soo
12. ITA EVER - Omade vahel
11. MERLE PALMISTE - Krdi loll lind
---------------------------------------------------
10. MARIKA BARABANŠTŠIKOVA - Perekond Linden
09. ITA EVER - Ivanov
08. ÜLLE KALJUSTE - Ivanov
07. KATRIN PÄRN - Laineid murdes
06. MARIA PETERSON - Ivanov
05. LIISA SAAREMÄEL - Kolm talve
04. ESTER KUNTU - Saraband
---------------------------------------------------
03. PIRET KALDA - See hetk
02. HARRIET TOOMPERE - Praegu pole aeg armastamiseks
01. ANU LAMP - See hetk
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kui ma peaksin üldse valima kõige parema näitlejatöö sellel aastal kõikidest pea- ja kõrvalosadest, siis oleks see Anu Lamp lavastuses "See hetk". Võin vaid ette kujutada kui raske seda surevat daami mängida on... hmmm... mis värk on nende "surevate daamidega", et nende mängimine nii hinge läheb?!  Kuid see tugevaloomuline, ent ometi surmale määratud naine... see oli sõnulseletamatu, mis Hobuveski saalis toimus. Igal teisel aastal oleks võinud vabalt ka Piret Kalda oma psühholoogilise teekonnaga - mehe suremisega leppiva naisena olla aasta parim. Ent sedapuhku mahtus veel tema ja Anu vahele Harriet Toompere vaimustava koomilise pärliga. Midagi täiesti uut ja hoogsat Harrietilt. Tõesti "vaimustav" on just õige sõna seda kirjeldamaks!
2017.aastal esietendunud TOP3: 1. Anu Lamp - See hetk (see lavastus tuli küll mängukavva varem, aga Anu Lamp mängis seda esimest korda 2017); 2. Harriet Toompere - Praegu pole aeg armastamiseks; 3. Ester Kuntu - Saraband.
---------------------------------------------------


PARIM MEESKÕRVALOSA

30. KALJU ORRO - Kaks vaest rumeenlast
29. TÕNN LAMP - Praegu pole aeg armastamiseks
28. LEINO REI - Roosi nimi
27. MAIT MALMSTEN - Finaal
26. MEELIS RÄMMELD - Väljast väiksem kui seest
25. PRIIT PIUS - Kirsiaed
24. MÄRT AVANDI - Kaarnakivi perenaine
23. ANDRUS VAARIK - Kirsiaed
22. MÄRT AVANDI - Tramm nimega iha
21. KRISTO VIIDING - Ivanov
20. ARGO AADLI/JAN UUSPÕLD - Linnukaupleja
19. MADIS MÄEORG - Lendas üle käopesa
18. MEELIS PÕDERSOO - Don Quijote
17. TOOMAS SUUMAN - Somnambuul
16. AARNE SORO - Gogoli disko
15. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
14. KASPAR VELBERG - Kirsiaed
13. EDUARD SALMISTU - Lendas üle käopesa
12. MADIS MÄEORG - Viimane võllamees
11. ARVI MÄGI - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
10. ANDRUS VAARIK - See hetk
09. TÕNU OJA - Kolm talve
08. KAAREL TARGO - Hüljatud
07. AIVAR TOMMINGAS - Ivanov
06. MAIT MALMSTEN - Ivanov
05. GUIDO KANGUR - Ivanov
04. ANDRES RAAG - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
03. VELVO VÄLI - Viimane võllamees
02. JAAN REKKOR - Saraband
01. MARGUS TABOR - See hetk
---------------------------------------------------
Kommentaar: Margus Tabor-i rolli võiks võtta peaaegu nagu peaosa, kuigi tegelikkuses räägib ju tervik kolmest surijast ning nende lähedastest, seega oli Marguse osa kolmandik ja seega mitte päris võrdeline rollidega, milleks on vaja suurem osa olla mängu keskmes või laval. Kuid tegelikult mängis Tabor tõesti selle oma rolli võib-olla tükis kõige olulisemaks. Ja see ühtlasi iseenda olukorraga leppiv ja samas pojale seda suutmata seletada või naise psüühikat lepitada olukorraga - raske ja ülimalt hästi õnnestunud mitmetasandeline roll. Jaan Rekkor pole juba mitu aastat nii sügavat, tugeva mängusäraga/tahtega rolli teinud. Ma ei tea kui palju mängib selles rolli tema partner Ester Kuntu, aga mulje jäi, nagu Ester oleks süstinud oma partnerlusega nii Rekkorile kui Veinmanni mingit uut värskust sisse. Velvo Väli koomiline talent leidis järjekordselt kinnitus. Sedapuhku täiesti ennastsalgavalt perverdist lollpead mängides. Vapustav!
2017. aasta esietenduse saanud lavastustest TOP3: 1. Jaan Rekkor - Saraband; 2. Velvo Väli - Viimane võllamees; 3. Guido Kangur - Ivanov.
---------------------------------------------------


PARIM ANSAMBLIMÄNG

20. LAVAKOOLI 28.LEND - Impeerium
19. TÜVKA 12.LEND - Primavera Paunveres
18. VAT TEATER - Eine murul
17. EESTI DRAAMATEATER - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
16. VANEMUINE - Üritus
15. VON KRAHLI TEATER - Kummi T
14. KURESSAARE LINNATEATER - Paljasjalgne Debora
13. ENDLA - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
12. TARTU UUS TEATER/VON KRAHLI TEATER - BB tuleb öösel
11. ENDLA - Väljast väiksem kui seest
---------------------------------------------------
10. TALLINNA LINNATEATER - See hetk
09. EESTI KIRJANIKE LIIDU TEATRIPROJEKT - Siuru õhtu 100
08. RAAAM - Praegu pole aeg armastamiseks
07. RAKVERE TEATER - Viimane võllamees
06. LAVAKOOLI 28.LEND - Nodvenatsat
05. LAVAKOOLI 28.LEND - Ja peaksin sada surma ma
04. LAVAKOOLI 27.LEND - Uhkus ja eelarve
---------------------------------------------------
03. RAKVERE TEATER - Gravitatsioon
02. TARTU UUS TEATER - Praktiline Eesti ajalugu
01. EESTI DRAAMATEATER - Ivanov
---------------------------------------------------
Kommentaar: Nagu FBs õhkasin - nii palju ja nii häid rolle ühest lavastusest ei ole tulnud aastaid ja ilmselt ei tule ka aastaid pärast Ivanovi. Lisaks olid need partnerimängud vaimustavalt head ning kogu trupp nagu üks suur pere. Heas mõttes peretunne tekkis ka Praktilist Eesti ajalugu vaadates ning samuti ka Rakvere Teatri vanadekodu sooja ja armast draamakomöödiat vaadates. Lavakooli tegemistel on alati ansamblimängupool tugevam kui just egod ei pääse teineteist lämmatama. Huvitav, kas õpilased alluvad lavasta tervikpildi-nägemusele paremini, et nende töödes kumab see ansamblimäng palju paremini või on nende suunitlus juba rohkem ansamblimängu ja partneritunnetamise peal ehitatud? Terve TOP3 on esietenduse saanud 2017.aastal.
---------------------------------------------------


PARIM NOORE NÄITLEJA ROLL(LAVAKA v. TÜVKA LÕPETANUD VIIMASE 10 AASTA JOOKSUL VÕI KÄIB ALLES KOOLIS)

40. LIISA SAAREMÄEL - Ivanov
39. KÄRT TAMMJÄRV - Suluseis
38. JAANUS TEPOMEES - Rännakud. Maarjamaa laulud
37. OTT RAIDMETS - Väljast väiksem kui seest
36. UKU UUSBERG - Üritus
35. ELAR VAHTER - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
34. LIISA SAAREMÄEL - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
33. MARKUS HABAKUKK - Pollyanna
32. MADIS MÄEORG - Gravitatsioon
31. PRIIT PIUS - Kirsiaed
30. LIISA SAAREMÄEL - Uhkus ja eelarve
29. SAARA NÜGANEN - Väljast väiksem kui seest
28. PIRET KRUMM - Magamistubades
27. MAIKEN SCHMIDT - Macbeth
26. KLAUDIA TIITSMAA - Soo
25. KRISTO VIIDING - Ivanov
24. MADIS MÄEORG - Lendas üle käopesa
23. MEELIS PÕDERSOO - Don Quijote
22. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
21. MAIKEN SCHMIDT - See hetk
20. MARKUS TRUUP - Kunst
19. HENRIK KALMET - BB ilmub öösel
18. SILVER KALJULA - 5 grammi sisemist rahu
17. URSEL TILK - Ja peaksin sada surma ma
16. LAULI OTSAR - Kaarnakivi perenaine
15. MAIT JOORITS - Perplex
14. KASPAR VELBERG - Kirsiaed
13. MARTIN MILL - Krdi loll lind
12. ESTER KUNTU - Uhkus ja eelarve
11. MADIS MÄEORG - Viimane võllamees
---------------------------------------------------
10. KAAREL TARGO - Hüljatud
09. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
08. MADIS MÄEORG - Kui seda metsa ees ei oleks
07. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
06. SAARA NÜGANEN - Uhkus ja eelarve
05. LIISA SAAREMÄEL - Kolm talve
04. ESTER KUNTU - Saraband
---------------------------------------------------
03. HENRIK KALMET - Macbeth
02. KRISTO VIIDING - Praegu pole aeg armastamiseks
01. KRISTO VIIDING - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
---------------------------------------------------
Kommentaar: See oli Kristo Viidingu aasta, nagu mainitus... Samas noori tugevaid rolle oli palju ja samuti võib siit tabelist leida õige mitu Ester Kuntu ja Liisa Saaremäel'i rolli. Kummaline, et 27.lennuga ma ei haakunud alguses üldse ja siis vahetult enne lavakooli lõppu läksid neist nii mitmed lahti ja nii mitmed hakkasid kohe väga meeldima. Henrik Kalmet on ka "tagasi". Pikalt oli teda lausa rakse vaadata teatris, sest teda tuli igas meediast ja liiga palju, mis tappis tema näitlejavormi. Aga sellel aastal tuli lausa tema karjääri vingeid roll - Macbethis. Madis Mäeorg on täiesti märkamatult liitunud minu lemmikutega. Uskumatult palju häid rolle - praktiliselt kõik mis ta teeb, nendes rollides on oma elu sees ja mingi isemoodi nõks, mis need ka teineteises erinevaks teeb ja sellepärast ilmselt nii mitu neid rolle on ka siin tabelis. Sander Roosimägi tegi Kunstis midagi noore näitleja kohta harvakohtavat - täiesti läbitunnetatud ja lavalt publikusekka jõudev küpsus, sügavus, kohalolu ja rollisolek.
2017.aastal esietendunud lavastustest oleks TOP3: 1. Kristo Viiding - Praegu pole aeg armastamiseks; 2. Henrik Kalmet - Macbeth; 3. Ester Kuntu - Saraband.
---------------------------------------------------


PARIM NÄITLEMINE EKRAANIL

Naised:
20. LEE TREI - Merivälja
19. KADRI RÄMMELD - Kättemaksukontor
18. ELINA PURDE - Svingerid
17. JAANIKA TAMMARU - Vabad mehed
16. KARIN RASK - Nukumaja
15. MERLE PALMISTE - Merivälja
14. KÜLLIKI SALDRE - Nukumaja
13. ANNE REEMANN - Tramp ja Puutin
12. MARIKA VAARIK - Kättemaksukontor
11. EVA KOLDITS - Varjudemaa
---------------------------------------------------
10. KÄRT KROSS - Merivälja
09. ELINA REINOLD - Svingerid
08. KERSTI TOMBAK - Nukumaja
07. MARIKA BARABANŠTŠIKOVA - Sangarid
06. LAULI OTSAR - Merivälja
05. REA LEST - November
04. LIINA TENNOSAAR - Merivälja
---------------------------------------------------
03. MAARJA JAKOBSON - Nukumaja
02. KATARIINA UNT - November
01. URSULA RATASEPP - Nukumaja
---------------------------------------------------

Mehed:
20. VEIKO PORKANEN - Sangarid
19. TAMBET TUISK - Nukumaja
18. SILVER KALJULA - Vabad mehed
17. STEN KAPROV - Svingerid
16. TARVO VRIDOLIN - Varjudemaa
15. ANDRES TABUN - Varjudemaa
14. IVO REINOK - Lillepood
13. MEELIS RÄMMELD - November
12. TARVO KRALL - Merivälja
11. JANEK JOOST - Varjudemaa
---------------------------------------------------
10. MARTIN ALGUS - Varjudemaa
09. ARVO KUKUMÄGI - November
08. ANDRUS VAARIK - Merivälja
07. KRISTO VIIDING - Merivälja
06. IVO REINOK - Varjudemaa
05. ANTI REINTHAL - Vabad mehed
04. MART NURK - Varjudemaa
---------------------------------------------------
03. ANDRES LEPIK - Merivälja
02. ANDRES ROOSILEHT - Nukumaja
01. IVO UUKKIVI - Svingerid
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ursula Ratasepp näitas ära, miks on vaja panna head näitlejad mängima tüpaaživastaselt. Nad tulevad sellest välja ning loovad täiesti harukordselt tugeva ja hea karakteri. Iga tema ekraaniloleku stseen oli kulda väärt! Kuigi üldiselt oli imekspandav kui hea näitejuhtimine või siis jube hästi valitud näitlejad olid sügisestes sarjades "Merivälja" ja "Nukumaja". Mõlema sarja lõppudega ma sisuliselt rahul ei olnud, aga teekond sinna oli huvitav ja no tõeliselt häid rolle oli niiiii palju. Ivo Uukkivi homona teeb mõnusalt stereotüüpidest vaba rolli ja see on nii hea ja ootamatu. Andres Roosileht Nukumajas on kahtlemata vastik roll ja ta on seal nii tõsine ja teistusugune kui Nukuteatri rollid, et see jahmatab ja paneb teda kui näitlejat veel rohkem hindama. Mart Nurk ja Andres Lepik oleks vaja rollidega üle külvata!
---------------------------------------------------


PARIM AUDIONÄITLEMINE

20. TÕNU OJA - Coco (vaim)
19. TAAVI TEPLENKOV - Ferdinand (koer)
18. TAMBET TUISK - Aasta pärast (mees)
17. KAIT KALL - Murru 422/2 (jutustaja)
16. LIISA PULK - Aasta pärast (naine)
15. AIVAR TOMMINGAS - Murru 422/2 (jutustaja)
14. TIIT SUKK - Mina supervaras 3 (Dru & Gru)
13. EVALD AAVIK - BB ilmub öösel
12. TERJE PENNIE - Coco (ema)
11. AIN MÄEOTS - Lego Batman film (Alfred)
---------------------------------------------------
10. LAURI SAATPALU - Coco (libaisa)
09. KATARIINA UNT - Boss Beebi (ema)
08. TIIT SUKK - Lego Batman film (Robin)
07. INDREK OJARI - Ferdinand (pull Kont)
06. KASPAR VELBERG - Coco (Hector)
05. MARILYN JURMAN - Ferdinand (rahustuskits Lupe)
04. RAIVO E. TAMM - Boss Beebi (Boss Beebi)
---------------------------------------------------
03. KALJU KOMISSAROV - Katariina (Katariina II isa)
02. INDREK OJARI - Lego Batman film (Batman)
01. ÜLLAR SAAREMÄE - Lego Batman film (Jokker)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Wow - Saaremäe ja Ojari duett, aga tegelikult ka teised hääled "Batman"is olidki multika kõige suurem väärtus! 
---------------------------------------------------


PARIM MUUSIKALINE/TANTSULINE LAVASTUS

20. KRDI LOLL LIND - Ugala
19. IMPEERIUM - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
18. ÜLE LINNA VINSKI - Emajõe Suveteater
17. VÄGA HAIGE - VHK/Theatrum
16. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT - Teatribuss
15. GOGOLI DISKO - Ugala
14. SAATUSLIK NAHKHIIR - Varius
13. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
12. KANGELASED - Must Kast
11. HAMLET - Piip ja Tuut
---------------------------------------------------
10. PRIMAVERA PAUNVERES - TÜVKA 12.lend/Ugala
09. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
08. MEISTER JA MARGARITA - Vanemuine
07. THIJL ULENSPIEGEL - TÜVKA 11.lend/Rakvere Teater
06. MAMMA MIA! - Vanemuine
05. LINNUKAUPLEJA - Estonia
04. HÜLJATUD - Vanemuine
---------------------------------------------------
03. NODVENATSAT - Lavakooli 28.lend/NO99
02. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Mis muu :) Kukerpillide töötlused olid nii lahedad ja head, üks olulisemaid tüki väärtuseid. Kuigi neid olulisi väärtusi oli seal hulgi :)
---------------------------------------------------


PARIM KOMÖÖDIA (ka komöödiasugemetega)

20. LINNUKAUPLEJA
19. KUIDAS PÄÄSTA EESTI FILM
18. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT
17. KUMMI T
16. BON VOYAGE JA TEISED VALED
15. FURBY TAGASITULEK
14. GRAVITATSIOON
13. VÄGA HAIGE
12. PEKS MÕISATALLIS
11. HAMLET (Piip ja Tuut)
---------------------------------------------------
10. ÜKSSARVIKUTE FARM
09. SIURU ÕHTU 100
08. EMADEPÄEV
07. SINISED KILESUSSID JALAS
06. VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAS
05. PRAKTILINE EESTI AJALUGU
04. VIIMANE VÕLLAMEES
---------------------------------------------------
03. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA
02. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS
01. UHKUS JA EELARVE
---------------------------------------------------
Kommentaar: Vene absurd, mis truppi on tiivustanud sellist "hirnu herneks" tükki kokku kirjutama oli tõeline aasta naljapomm. Hea tuju tükiks ajaks! Kärna ja kassi armastus ja ülevõlli naljad panna niimoodi tööle - ura, ura ura! Lisaväärtusena veel poliitsatiir ja  eel hea selline. Aasta komöödia - kahtlemata!
---------------------------------------------------


PARIM AUTORITEATER

10. HEIDI SARAPUU - SAATUSLIK NAHKHIIR
09. TIIT PALU - PÕLENUD MÄGI
08. URMAS VADI - FURBY TAGASITULEK
07. KRISTJAN SARV - MINU INDIA
06. SIIM MAATEN/KAISA ROOVER - MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK
05. LIIS AEDMAA - EMADEPÄEV
04. URMAS LENNUK - ÜKSSARVIKUTE FARM
---------------------------------------------------
03. UKU UUSBERG - ÜRITUS
02. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KOLDITS - Ja peaksin sada surma ma
01. IVAR PÕLLU - PRAKTILINE EESTI AJALUGU
---------------------------------------------------
Komentaar: polegi midagi lisada, Põllu idee, sisu ja teostus lihtsalt oli parim! Kuigi väga heaks hindaks kõiki siintoodud auteur'e.
---------------------------------------------------


PARIM EESTI AUTORI NÄIDENDI TEKST

10. URMAS LENNUK - ÜKSSARVIKUTE FARM
09. URMAS LENNUK - KUI SEDA METSA EES EI OLEKS
08. SIIM MAATEN/KAISA ROOVER - MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK
07. MADIS KÕIV/SULEV KEEDUS - SOMNAMBUUL
06. UKU UUSBERG - ÜRITUS
05. TRUPP - UHKUS JA EELARVE
04. URMAS LENNUK - PALJASJALGNE DEBORA
---------------------------------------------------
03. SIRET CAMPBELL - BEATRICE
02. ANDRUS KIVIRÄHK - VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAL
01. IVAR PÕLLU - PRAKTILINE EESTI AJALUGU
---------------------------------------------------


PARIM VÄLISAUTORI NÄIDENDI TEKST

10. DAVID HARE - TEINETEISETA
09. ANTHONY HOROWITZ - AJU JAHT
08. INGMAR BERGMAN - SARABAND
07. TENA ŠTIVIČIĆ - KOLM TALVE
06. ANTON TŠEHHOV - IVANOV
05. MCHAEL CRISTOFER - SEE HETK
04. YASMINA REZA - KUNST
---------------------------------------------------
03. MARTIN MCDONAGH - VIIMANE VÕLLAMEES
02. GUILHERME FIGUEIREDO/DAMIR SALIMSJANOV - PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS
01. MARIUS IVAŠKEVIČIUS - VÄLJAHEITMINE
---------------------------------------------------
Kommentaar: Polegi muud lisada kui seda, et lisaks Eesti autoritele võiks rohkem avastada meie lähiriikide värskemaid näidendeid ja meil lavale tuua ka maailmas just praegu laineid löövaid autoreid. Klassika on ikka hea tekstina, aga võiks rohkem tuua lavale sellist klassikat ka, mida siiani pole veel Eesti lavadel tehtud või mida on tehtud ammu (Ivanov on hea näide - sellest on 25 aastat).
---------------------------------------------------


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

30. PILLE JÄNES - Talvevalgus
29. MAARJA VIIDING - Othello (kostüümid)
28. JAANUS LAAGRIKÜLL - Jäneseurg
27. KETLIN KÜTT - Küllus (kostüümid)
26. EUGEN TAMBERG - Põlenud mägi
25. MAE KIVILO/EMMA PIPI PENELOPE VISNAP/PIRET ROOS - Väga haige
24. OTT KANGUR - Gogoli disko
23. BRITT URBLA KELLER/RAN DANIEL KOPILER - Bon Voyage ja teised valed
22. PILLE KÜNGAS - Gogoli disko (kostüümid)
21. TEET SUUR - Viimane võllamees 
20. SIRLI BERGSTRÖM - Aju jaht
19. REET AUS - Kirsiaed (kostüümid)
18. ROSITA RAUD - Mees, kes ei teinud mitte midagi
17. SERGEI ILLARIONOV - Nodvenatsat (kostüümid)
16. LILJA BLUMENFELD - Perekond Linden
15. KRISTJAN SUITS - Kaks vaest rumeenlast
14. KRISTIINA PÕLLU - BB ilmub öösel
13. JARA MARTINEZ VALDERAS/CAJA NEGRA - Nähtamatu daam
12. KRISTJAN SUITS - Roosi nimi
11. NELE SOOVÄLI - Pollyanna
---------------------------------------------------
10. JAANUS LAAGRIKÜLL - Laineid murdes
09. KRISTIINA PÕLLU - Praktiline Eesti ajalugu (kostüümid)
08. RIINA VANHANEN - Gravitatsioon (kostüümid)
07. ANNIKA LINDEMANN - Kellavärgiga apelsin (kostüümid)
06. KAIRI MÄNDLA - Soo
05. PILLE JÄNES - Kolm talve
04. JAAK VAUS - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
03. VADIM FOMITŠEV - Somnambuul
02. KARMO MENDE - Hüljatud
01. LILJA BLUMENFELD - Ivanov
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kõik selles kunstnikutöös oli tipptase - ka siis kui laval polnud eriti palju või siis kui terve gazebo. Kostüümid, grimm, detailid. Lihtsalt parim. Muidu oleks võitu väärt ka Karmo Mende kujundirikas ja väga äge ning võimas kunstnikutöö ja Fomitšev juba ongi lõiganud loorebereid Somnambuuli kujundusega. Aga Ivanov on siiski tänavu võitmatu.
Terve TOP3 on 2017. aastal esitenduse saanud lavastused!
---------------------------------------------------


PARIM SUVETEATER (nähtud vahemikul 1.juuni-31.august)

20. MAGAMISTUBADES - Kell Kümme
19. ME OLIME KODUTÜTRED - Eesti Teatri Festival/Saueaugu Teatritalu
18. TAGAHOOVISH - Emajõe Suveteater
17. LEMBITU - KUNINGAS ILMA KUNINGRIIGITA - TeMuFi
16. PÄRAST PROOVI - Pikk Mari
15. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
14. HAMLET - Piip ja Tuut
13. EINE MURUL - VAT Teater
12. ELUHINGUS - Eesti Draamateater
11. MURRU 422/2 - Kinoteater
---------------------------------------------------
10. SINISED KILESUSSID JALAS - Tallinna Kammerteater
09. KUIDAS MA KOERA SÕIN - VAT Teater
08. KLARISSA KIRJAD - Pärnu Suveteater
07. GRACE JA GLORIE - Sundown Entertainment
06. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
05. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA - Endla
04. GOGOLI DISKO - Ugala
---------------------------------------------------
03. VIIMANE VÕLLAMEES - Rakvere Teater
02. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
01. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kindlasti oli see muidu ka eriline elamus oma elektrikatkestusega, ent kogu lavastus, sisu ja näitetrupp ning isegi muusika ja kõik muu oli täistabamus! Tundub, et pea kõik, kes seda suvel nägid, pidasid seda parimaks suveteatriks.
---------------------------------------------------


PARIM LASTE- JA NOORTELAVASTUS

08. 5 GRAMMI SISEMIST RAHU - Must Kast
07. EESTI JÕULUD - NUKU
06. ÜLE LINNA VINSKI - Emajõe Suveteater
05. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT - Teatribuss
04. KUMMI T - Von Krahli Teater
---------------------------------------------------
03. TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER - NUKU
02. POLLYANNA - NUKU
01. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
---------------------------------------------------
Kommentaar: Lasteteater on Eestis nii heal tasemel - täiesti võrreldav täiskasvanute teatriga. Tihti saab sealt isegi suurema elamuse. Eelkõige sellepärast, et ei tehta kunstilisi järelandmisi nig tõesti pingutatakse endast parimat. Tihti on laste- ja noortetükid täis ka palju huvitavaid lavastajatrikke ning lood on ka kergemini emotsioone tekitavad. Pean tunnistama, et mõnevõrra üllatuslikult osutus seee TeMuFi vana klassikalie seiklus mu aasta lemmikuks, aga see lihtsalt oli nii fantaasiarikas ja äge! Samas Pollyanna oli kohe kannul - tõi pisara silma! Mu enda pesamuna hindas asta lemmik-teatrielamuseks "Timm Thaler"-i (tema nägi siintoodud 7-t esimest lavastust ka).
---------------------------------------------------


PARIM EKRAANILT NÄHTUD LAVASTUS (mitte kino)

03. KATARIINA (TÜVKA)
02. NUKUMAJA (KANAL 2)
01. MERIVÄLJA (TV3)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Tavaliselt toon selle kategooria all ära ainult telelavastused ja teatrite ülevõtted, mida juhtun aasta jooksul nägema. Ent sellel aastal jälgisin kahte eesti lavastatud telesarja, kus just näitlejate töö oli nii imponeeriv ja tekkis mõte, et tegelikult võib võtta neid ka kui teleteatreid. Liskas siinsele kahele esimesele kohale oli hästi mängitud ja tehtud ning ülipõnevaks ajatud ka "Varjudemaa", mis ilmselt teles oli juba paar aastat tagasi, aga mina vaatasin seda nüüd. Samas tahtsin jätta siiski ühe ekraanilt vaadatud lavastuse oma TOP3-e. See oli küll natuke lühike ja mitte väga kõrgel tasemel, aga selle eest selgelt kirega tehtud ja etenduse viimane lause oli võimas, mis jäi kõlama, mis siis sellest, et justkui feministlik loosung, aga selles kohas ja niimoodi esitatuna just täpselt nii see olema pidigi! Tõstis kogu tüki väärtuse kõrgemale tasemele.
---------------------------------------------------


PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)

25. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
24. ANDRES VAGO - Pettsoni ja Finduse rebasejaht
23. TOOMAS LUNGE - Üle linna Vinski (helilooja)
22. KRISTJAN ÜKSKÜLA - Väga haige
21. VALERI SÕRTŠENKO - Provintsitraagikud
20. OLAVI KÕRRE - Klarissa kirjad
19. ANDRE PICHEN - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika
18. RIINA ROOSE/JAAK JÜRISSON - Siuru õhtu 100
17. SAŠA PEPELJAJEV JA KENN-EERIK KANNIKE - Primavera Paunveres
16. ADO KIRSI - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola
15. MARKUS ROBAM - Lemuel Pitkini demonteerimine (helilooja)
14. ARDO RAN VARRES - Beatrice (helilooja ja kujundus)
13. SIIM AIMLA - Hamlet (Piip ja Tuut)
12. IVAR PÕLLU - Gogoli disko
11. VEIKO TUBIN - See hetk (helilooja)
---------------------------------------------------
10. MADIS MUUL - Eine murul
09. TOOMAS LUNGE - Tom Sawyeri seiklused
08. REIN RANNAP - Nurjatu saar (helilooja)
07. DESERT QUEEN - Kangelased (helilooja)
06. MARTIN KIRSISTE - Ja peaksin sada surma ma... (helilooja)
05. OLAV EHALA - Thijl Ulenspiegel (helilooja)
04. ARDO RAN VARRES - Praegu pole aeg armastamiseks
---------------------------------------------------
03. CLAUDE-MICHEL SCHÖNBERG - Hüljatud (helilooja)
02. BENNY ANDERSSON/BJÖRN ULVAEUS - Mamma Mia! (heliloojad)
01. RANDO KRUUS/OLIVER VARE - Praktiline Eesti ajalugu (muusikajuhid+Kukerpillide muusika seaded)
---------------------------------------------------
Kommentaar: see tabel on küll nagu pudru ja kapsad ning mul ei ole endale õigustusi. Järgmisel aastal peaks eraldi hindama muusikalist kujundust ja heliloomet. Lisaks peaks eladama eestlased ja välismaalased. Värske ja klassika... peab mõtlema, kuidas kõige parem oleks seda kategooriat tabeli(te)sse seada. Õnneks sai esikoha igas mõttes Odd Hugo seatud Kukerpillide laulud ja Praktilise Eesti ajaloo muusika. See lihtsalt oli selle aasta üllatus-vapustus-vaimustus.
---------------------------------------------------


PARIM TEHNILINE TEOSTUS/KUNSTILINE LISA

30. MARGUS VAIGUR - Laineid murdes (valguskunstnik)
29. PRIIDU ADLAS - Aju jaht (valgustus)
28. MARGE EHRENBUSCH - Eine murul (koreograafia)
27. SANDER PÕLLU - Eine murul (valguskunstnik)
26. RENE LIIVAMÄGI - BB tuleb öösel (valguskunstnik)
25. ARNE MAASI - Viimane võllamees (valguskunstnik)
24. JANEK SAVOLAINEN - Meister ja Margarita (videokujundus)
23. TIINA MÖLDER - Nähtamatu daam (liikumisjuht)
22. PETRI TUHKANEN - Hüljatud (valguskunstnik)
21. KRISTIN PÄRN - Eesti jõulud (videokunstnik)
20. STEFAN TARABINI - Bon Voyage ja teised valed (tehnilised lahendused, eriefektid)
19. ENAR TARMO - Impeerium (tehnilised lahendused)
18. KALLE KIKAS - Kogudus (heli- ja valguskunstnik)
17. KARL MARKEN - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba (valguskunstnik)
16. MARIA UPPIN - Minu India (koreograafia)
15. PRIIDU ADLAS - Praegu pole aeg armastamiseks (valguskunstnik)
14. KAIDO OJASSALU - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola (liikumisjuht)
13. JAANIKA TAMMARU - Tom Sawyeri seiklused (koreograaf)
12. AIRI ERAS - Ja peaksin sada surma ma (valguskunstnik)
11. MADIS KIRKMANN - Linnud (valguskunstnik)
---------------------------------------------------
10. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu (toidukunstnik)
09. PRIIDU ADLAS - Talvevalgus (valguskunstnik)
08. TIITI HYNNINEN - Macbeth (video- ja valguskunstnik)
07. KÄRT PETSER, CARMEN SELJAMAA, JOHANNA MÄGIN, KARL KOPPELMAA, SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres (videokujundus)
06. EMER VÄRK - Beatrice (videokunstnik ja visuaal-elektrooniliste lahenduste autor)
05. SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres (koreograafia)
04. HELLAR BERGMANN - Othello (lavavõitlus)
---------------------------------------------------
03. RENE LIIVAMÄGI - Soo (valguskunstnik)
02. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KLEMETS - Ja peaksin sada surma ma (koreograafia)
01. SAŠA PEPELJEJEV - Nodvenatsat (koreograafia)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ka see tabel on kui pudru ja kapsad. Ilmselt tuleks eraldi hinnata liikumise seadmist ja valguskunstnikke ja kolmandana visuaaltehnilisi töid, sest need on ju täiesti erinevad asjad. Võtsin siis enda jaoks olulisuse ja mõjususe pinnalt, mis vaimustas rohkem. Tulevikus loon vähamal midagi neist eraldi kategooria alla.
---------------------------------------------------


SUURIM POSITIIVNE ÜLLATUS/AVASTUS/TAASAVASTUS

30. DAMIR SALIMSJANOV - Praegu pole aeg armastamiseks
29. JUULI LILL-KÖSTER - Linnukaupleja
28. JEKATERINA NOVOSJOLOVA - Sumu; Svingerid
27. REIN ANNUK - Hamlet
26. MART MÜÜRISEPP - Eesti jõulud
25. ROMAN BASKIN - Finaal (lavastaja)
24. INDREK APINIS - Viimane võllamees
23. INDREK KRUUSIMAA - Ivanov
22. KARIN TAMMARU - Väljast väiksem kui seest
21. RENE SOOM - Saatuslik nahkhiir
20. LAURA KALLE - Siuru õhtu 100; Krdi loll lind
19. RAHO AADLA - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba
18. KATRI PEKRI - Bon Voyage ja teised valed
17. JAAN REKKOR ja MARTIN VEINMANN - Saraband 
16. MART KANGRO - Paradiis
15. ON TEATER - Maailma ilusaim tüdruk
14. SANDER ROOSIMÄGI/MARKUS TRUUP/JOOSEP UUS - Kunst
13. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu
12. TEATER KELM - Riverside Drive; Minu India
11. MAIT JOORITS - Perplex
---------------------------------------------------
10. NIKOLAI BENTSLER - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika
09. TEATER TEMUFI - Tom Sawyeri seiklused
08. KÄRT TAMMJÄRV - Suluseis
07. HENRIK KALMET - Macbeth; BB ilmub öösel
06. LAULI OTSAR - Merivälja; Revolver; Minu India; Kaarnakivi perenaine
05. TEATER MUST KAST - Kangelased; Peks mõisatallis; 5 grammi sisemist rahu
04. JAANUS TEPOMEES - Põlenud mägi; Rännakud. Maarjamaa laulud.
---------------------------------------------------
03. HENDRIK TOOMPERE JR - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika (lavastus)
02. HAIDE MÄNNAMÄE/TOOMAS TROSS/PIIP JA TUUT TEATER - Hamlet
01. SILJA MIKS - Gravitatsioon; Ükssarvikute farm
---------------------------------------------------
Kommentaar: See on üks minu lemmikkategooriaid, sest kui aasta algab, et tea, mis sellesse nimekirja kogunema hakkab. Igal aastal nimelt avastab uusi huvitavaid teatreid ja teatritegijaid, kes varem on justkui olnud taustategijad või mõni näitleja järsku saab mingitest maneeridest lahti või leiab laval uue hingamise. Samuti lavastajad. Ega kellelgi ju ei meeldi oma sõnu süüa ning Silja Miksi puhul olen alati olnud ülikriitiline, sest ma ei ole tema mängule pihta saanud. Ei oleks uskunud, et kunagi saan lahti tundest a la "hähh, jälle Silja Miks mängib". Ja siin ma nüüd olen ja söön oma sõnu. Silja oli täiesti vaimustav nii Gravitatsiooni vanadekodupidajana kui veel eriti Ükssarvikute farmi ontliku ja tädiliku Raja Teelena - vau! Samuti olen terve elu olnud üsna klounikauge-inimene. Klounaad lihtsalt pole olnud minu rida ja selline huumor mind ei köida (tavaliselt). Ja milline pauk ning elamus oli külastada Piibu ja Tuudu maja! Ning see "klounide Hamlet" üleüldse oli selline üllatuslik ning eriline. Palju parem kui mõned tavalised Hamletid! Noorem Toompere astub täiega papsi kandadele ja Väljaheitmine ning Kaks vaest rumeenlast teevad temast ühe oodatuima lavastaja! Väga hea meel on enda jaoks mitmete väga heade ja huvitavate uute teatrite avastamise üle.
---------------------------------------------------


PARIM UUSTULNUK LAVAL (ainult need, keda 2017.aastal esimest korda nägin teatrilaval)

50. HEDI MAAROOS - Hüljatud
50. ELIZABETH PAAVEL - Hüljatud
50. LAURA NIILS - Kangelased
50. KAIJA M KALVET - Kangelased
50. EVA-BRITTA SIMSON - Väga haige
50. KAROLIN JÜRISE - Tom Sawyeri seiklused
50. LIINA LEINBERG - Kangelased
50. KARL SAKRITS - Thijl Ulenspiegel
50. MARIS LÜÜS - Kirsiaed
50. MARTIN TIKK - Thijl Ulenspiegel
50. KARL KRISTJAN PUUSEPP - Tagahoovish
50. KARL EDGAR TAMMI - Kangelased
50. MAARJA TAMMEMÄGI - Tom Sawyeri seiklused
50. HENESSI SCHMIDT - Primavera Paunveres
50. LOVIISE KAPPER - Primavera Paunveres
50. LAURA KUKK - Impeerium
50. JANE NAPP - Õpetatud naised
49. GRETE JÜRGENSON - Katariina
48. MÄRT KOIK - Kangelased
47. MÄRT KOIK - Tõeajastu lõpp
46. KRISTJAN POOM - Tom Sawyeri seiklused
45. DORIS TISLAR - Eesti jõulud
44. GETTER MERESMAA - Kellavärgiga apelsin
43. SILVA PIJON - Primavera Paunveres
42. JEKATERINA BURDJUGOVA - Thijl Ulenspiegel
41. JAUNE KIMMEL - Thijl Ulenspiegel
---------------------------------------------------
40. STEFAN HEIN - Primavera Paunveres
39. SILVER KALJULA - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
38. MIHKEL KALLASTE - Kangelased
37. STEFFI PÄHN - Ja peaksin sada surma ma
36. RAHO AADLA - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba
35. INGRID MARGUS - Õpetatud naised
34. HANS KRISTIAN ÕIS - Tom Sawyeri seiklused
33. JAUNE KIMMEL - Viimane võllamees
32. MIHKEL VENDEL - Thijl Ulenspiegel
31. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu
30. MARIA ENGEL - Meister ja Margarita
29. GETTER MERESMAA - Thijl Ulenspiegel
28. INGMAR JÕELA - Ja peaksin sada surma ma
27. JAANIKA TAMMARU - Peks mõisatallis
26. INGMAR JÕELA - Õpetatud naised
25. ELAR VAHTER - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
24. TEELE PÄRN - Õpetatud naised
23. SANDER ROOSIMÄGI - Õpetatud naised
22. TANEL TING - Kellavärgiga apelsin
21. REIN ANNUK - Hamlet
---------------------------------------------------
20. TEELE PÄRN - Nodvenatsat
19. SILVER KALJULA - 5 grammi sisemist rah
18. TEELE PÄRN - Ja peaksin sada surma ma
17. ILO-ANN SAAREPERA - Ja peaksin sada surma ma
16. ILO-ANN SAAREPERA - Õpetatud naised
15. MÄRTEN MATSU - Lendas üle käopesa
14. MARKUS TRUUP - Impeerium
13. OTTO TIIDERMANN - Väga haige
12. JOOSEP UUS - Kunst
11. LAURI MÄESEPP - Et Sa kaotaksid kõik
---------------------------------------------------
10. LAURI MÄESEPP - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola
09. SILVER KALJULA - Tom Sawyeri seiklused
08. STEFFI PÄHN - Õpetatud naised
07. TANEL TING - Thijl Ulenspiegel
06. LIISU KRASS - Thijl Ulenspiegel
05. MARKUS TRUUP - Kunst
04. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
---------------------------------------------------
03. TEELE PÄRN - Impeerium
02. URSEL TILK - Ja peaksin sada surm ma
01. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
---------------------------------------------------
Kommentaar: Siin tabelis on tõesti ainult ja ainult need, keda sellel aastal teadlikult nägin laval esimest korda. Sellepärast puuduvad siit näiteks Laura Kalle, Markus Habakukk, Karl Robert Saaremägi jne jne jne... Lisaks pidasin vajalikuks ära tuua terve nimekirja, kes vähegi sellest aastast kuidagi hinge pugesid esmakohtumistest. Lisasin ka enda arvates parima rolli nendelt noortelt teatritegijatelt. Kuigi TOP10-t võiks juba kutsuda "lemmikuteks"... mitmeid teisi ka... :)
---------------------------------------------------


PARIM TEATRIKRIITIK (kelle kriitikale olen saanud alt üles vaadata 2017)

6. HEILI SIBRITS - Postimees
6. KEIU VIRRO - Sirp/EPL
6. MEELIS OIDSALU - Sirp
6. OTT KARULIN - Sirp
6. MARIO PULVER - Egokulturism/Sirp
---------------------------------------------------
5. REET WEIDEBAUM - ERR
4. PILLE-RIIN PURJE - Sirp
3. KAJA KANN - Postimees
2. MADIS KOLK - TMK/Sirp/Postimees
1. MARGUS MIKOMÄGI - Maaleht/Teatritasku
---------------------------------------------------
Kommentaar: Tõeline nauding on olnud lugeda Mikomäe intervjuusid. Tihti on nende ka informatsiooniline väärtus, aga isegi kui seda pole, siis lihtsalt ta avab inimesi nii hästi. Ju ta on ise hea inimene, et temaga alati kõigil tundub olevat hea rääkida. Madis Kolk on mul juba nö. "vana lemmik", aga sellel aastal meeldisid paar artiklid eriti. Tõeline üllataja oli Kaja Kann, kelle artikleid ma tavaliselt pole lugenud, aga ilmselgelt alusetult, sest nii see kuidas ta kirjutab kui see millest ta kirjutab on lugedes väga nauditav. 
---------------------------------------------------


PARIM TEATRIMEEDIA

10. Ajakiri Ramp
09. Kuku Raadio - Publiku märk
08. OP
07. Postimees
06. Teatritasku
05. teater.ee - uudised
04. Piletilevi/Piletimaailm
---------------------------------------------------
03. Teater Muusika Kino
02. Sirp
01. ERR/Uudised/Kultuur/Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: See ERR-i kultuuriuudiste portaal on praktiliselt igapäevasel üks lehti, mida ma külastan. Lisaks uudistele on sinna mõnusalt palju muud kokku kogutud ning tihti jagatakse huvitavaid teiste kirjutatud lugusid. Näiteks Kooloni intervjuud (just teatritegijatega) on alati mu huviorbiidis. Soovitan. Sirp ja Teater-Muusika-Kino on klassikud. Piletilevist avastasin sellel aastal,e t värskelt lisatud piletite alajaotuse kaudu on mugav silma peal hoida sellel, mis teoksil. Piletimaailm võiks ka sellise variandi tekitada, muudaks elu lihtsamaks :)
---------------------------------------------------


KULDNE PORIKÄRBES (aasta halvimad elamused teatris)

05. Üle piiri - Eesti Draamateater
04. Revolutsioon - NO99
03. Nagu Soomes, aga veelgi parem - Ugala
02. lift - Eesti Draamateater
01. VAHEALA - Von Krahli Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ma tegelikul ei taha pahadest asjadest rääkida. Kolmest neist olen ka pikemalt blogis kirjutanud. Kahlustan alati, et kui minule midagi ei meeldi, siis räägib see rohkem minu enda piiratusest mõista kunsti. Antud juhul oli näiteks lift'i puhul selge see, et mina lihtsalt polnud sihtgrupp ja Vaheala oligi eksperimentaalne (kuigi minu arvates selle eest ei oleks tohtinud küsida piletiraha, olgugi, et summa oli tavapileti hindadest väiksem). Nagu Soomes, aga veelgi parem - nägin esietendust ja ehk on hiljem mõned asjad paika loksunud... kuigi seal olid mõned olulised sisulised apsud ka, mis sellest "head" tükki ei saaks nagunii. Revolutsioon oli kahtlemata minu enda piiratuse teema ja Üle piiri kohta olen kuulnud ka teistelt palju negatsiivset kriitikat.
---------------------------------------------------


Lisakategooriad:


PARIM TEATRIKOHVIK

10. Ugala
09. Tallinna Linnateater
08. Vene Teater
07. TeMuFi
06. Tartu Uus Teater
05. Rakvere Teater
04. Endla
---------------------------------------------------
03. Kell 10
02. NO99
01. Tõstamaa Suveteater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kõik, kes on käinud Tõstamaa Mõisas teatris, teavad kui imelised ja huvitavad toidud seal on. Kohalike kirega tehtud toidud on maitsvad ja lisaväärtus kogu kaugele teatrikülastusele. NO99 wrapid ja näiteks kurgilimonaad on mõnus kõhutäis enne etendust kui pärast tööpäeva pole jõudnud süüa. Kell 10 Ohtu Mõisas pakub ka natuke teismoodi menüüd ja see on alati teretulnud nähtus. Sobib suviste teatriõhtute juurde ideaalselt. Endla ja Rakvere Teatrite klassikalised kohvikud on hea menüüga ja mis peamine - maitsvate salatitega. Endlas on veel tihti Pavlova... seda eriti tihti teatrikohvikutes ei kohta ja sellepärast on see seal justkui igakordne ootus... Tartu Uue Teatri juustud ja Vene Teatri lai valik. Tallinna Linnateatri hea salat ning nende kohupiimakoogi viil. Lisapunkte saab tasuta küpsiste, kommide, tee ja kohvi eest! Ugala oleks oma jäätisekokteiliga tunduvalt kõrgemal, kui sealne teenindus oleks sujuvam ja kiirem. Sama probleem on Nukuteatril, kus suure saali täismüüdud etendusel alati kohvikusaba ära oodata ei jõuagi.
---------------------------------------------------


PARIM ELAMUS VÄIKE- JA PROJEKTI (INDIE) -TEATRIST

20. LEMBITU - KUNINGAS ILMA KUNINGRIIGITA - TeMuFi
19. PERPLEX - PolygonTeater
18. PÄRAST PROOVI - Pikk Mari
17. TOM SAWYERI SEIKUSED - TeMuFi
16. HAMLET - Piip ja Tuut
15. EINE MURUL - VAT Teater
14. DON QUIJOTE - VAT Teater
13. MUST KAST - Kangelased
12. KINOTEATER - Murru 422/2
11. TEATER KELM - Minu India
---------------------------------------------------
10. SINISED KILESUSSID JALAS - Tallinna Kammerteater
09. KUIDAS MA KOERA SÕIN - VAT Teater
08. KLARISSA KIRJAD - Pärnu Suveteater
07. MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK - On Teater
06. GRACE JA GLORIE - Sundown Entertainment
05. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
04. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
---------------------------------------------------
03. PALJASJALGNE DEBORA - Kuressaare Linnateater
02. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar. Siin tabeli tipus polegi üllatusi, sest need kaunistavad ka kogu teatriaasta tabelitippu. Ent mida allapoole tabelit, seda huvitavam. Lisaks veel, et minu arvates kõik selle tabeli 20 lavastust väärisid vaatamist ja pakkusid elamuse.
---------------------------------------------------


2017. AASTA PARIM TEATER

13. MUST KAST
12. R.A.A.A.M.
11. TALLINNA LINNATEATER
10. KURESSAARE LINNATEATER
09. NUKU
08. TARTU UUS TEATER
07. VAT TEATER
06. ENDLA
05. VON KRAHLI TEATER
04. UGALA
---------------------------------------------------
03. RAKVERE TEATER
02. VANEMUINE
01. EESTI DRAAMATEATER
---------------------------------------------------
Kommentaar: 
Kogusin kokku kõigi kolme osa autahvlite "parimate teatrite" edetabelid (3.osast lugesin kokku ja koostasin eraldi tabeli, siin mainitud (kõik peale aasta kehvema ja sajandi lavastused) lavastuse andnud teatritest ja andsin igale teatrile vastavalt ühe mainimise eest 1 punkti. Nii tekkis tabel ka autahvli 3.osast, kus 1. ja 2. kohta jagasid võrdselt Rakvere Teater ja Eesti Draamateater ning 3. kohal oli Vanemuine). Võtsin kõigist kolmest tabelist TOP30. Andsin teatritele punktid vastavalt 1.koht 30 punkti, 2, koht 29 ja nii kuni 30.kohale 1 punkt. Liitsin need kokku ja sain siin toodud edetabeli. Eks see kahtlemata natuke peegeldab ka seda, milliseid teatreid rohkem külastasin, kuigi Tartu Uus Teater näiteks on nii kõrgel ja seda kõigest 2 nähtud lavastusega. Samuti käisin RAAAMi ja teater Must Kast lavastusi vaatamas ainult 3 korral ning needki on tabelis ilusti sees. Huvitav, millal viimati oli Von Krahli Teater mu TOP5-s, aga siit selle (ilmselgelt lavakatega koostöö jõul) leiab sellel aastal!!!! Kuid kui arvestada, et Eesti Draamateatris sai 2017.aastal nähtud sellised suurepärased lavastused nagu "Ivanov", "Väljaheitmine", "Vaimude tund Koidula tänavas", "Kolm Talve" ja "Saraband"... siis oli selge juba enne kõikide arvutuste tegemist, et 2017. AASTA TEATER on Eesti Draamateater!
---------------------------------------------------


21.SAJANDI TOP21 TEATRIELAMUST

21. Utoopia rannik I ja II osa - Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater (2013) Lavastajad vastavalt Priit Pedajas/Elmo Nüganen
20. Anna Karenina - Ugala (2005) Lavastaja Mihhail Tšumatšenko
19. Ay, Carmela! - Tallinna Linnateater (2002) Lavastaja Lembit Peterson
18. Evita - Vanemuine (2002) Lavastaja Tiit Ojasoo
17. Margarita ja meister - Lavaka 24.lend (2009) Lavastaja Saša Pepeljajev
16. Toatüdrukud - Rakvere Teater (2009) Lavastaja Hendrik Toompere
15. Onu Vanja - Ugala (2002) Lavastaja Kaarin Raid
14. Põrgu wärk - R.A.A.A.M. (2005) Lavastaja Hendrik Toompere
13. Palju õnne argipäevaks - Tallinna Linnateater (2001) Lavastaja Andrus Vaarik
12. Ivanov - Eesti Draamateater (2017) Lavastaja Uku Uusberg
11. Praktiline Eesti ajalugu - Tartu Uus Teater (2017) Lavastaja Ivar Põllu
10. Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud - Rakvere Teater (2005) Lavastaja Hendrik Toompere
09. GEP - NO99 (2007) Lavastaja Tiit Ojasoo
08. Hecuba pärast - Tallinna Linnateater (2009) Lavastaja Priit Võigemast
07. Kes kardab Virginia Woolfi? - Tallinna Linnateater (2010) Lavastaja Mladen Kiselov
06. Vampiiride tants - Smithbridge Productions (2000) Lavastaja Ivo Eensalu
05. Niskamäe kired - Ugala (2002) Lavastaja Peeter Tammearu
04. Pea vahetus - NO99 (2009) Lavastaja Uku Uusberg
03. Isad ja pojad - Tallinna Linnateater (2002) Lavastaja Adolf Šapiro
02. Tõde ja õigus. Teine osa - Tallinn Linnateater (2005) Lavastaja Elmo Nüganen
01. Karin.Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa - Tallinna Linnateater (2006) Lavastaja Elmo Nüganen
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kogu eellugu ja valik, mida hakkan aastast aastasse kaasas kandma (kuni elan) leidub selle lingi all. Vajadusel muudan seda tabelit vastavalt mälupiltide tugevusele ning olulise-tundele, jätan õiguse teha muudatusi ning tuua sisse lisaks alles eelolevatele lavastustele ka lavastusi nendest kaasaskantavatest. Käesolevast aastast lisaks tabelisse tõstetud 2-le lavastusele, haaran kaasa veel "Praegu pole aeg armastamiseks"; "See hetk" ja "Ja peaksin sada surma ma", et vajadusel nend väärtust kõrgemaks hinnata. Nüganeni "Tõe ja õiguse" 2. ja 3. osa on olnud sellised elamused, et nendest ei pääse ilmselt ükski sajandi kokkuvõtete tegija ka 83 aasta pärast üle ega ümber :) Isad ja pojad nägin mina seda versiooni, kus Aarne Üksküla tegi kaksikrolli (algselt mängis ka Mikk Mikiver üht neist rollidest). Uku "Pea vahetus" oli nii targalt komponeeritud ning minu jaoks igatti publikut austav, võttes sellega ka riske, et kõik ei pruugi aru sellest saada (ega ma kindlalt ei tea, kas ma isegi sain, ent see versioon, mille ma enda jaoks lahti mõtestasin, meeldis mulle niiiiii väga). Ugala Niskamäe kired oma kahe põlvkonnaga... imeline! Tegelikult ei imestaks kui varsti kõrvutan seda tükki tänavuse Ivanoviga. Usun, et nende väärtus ajas ainult kasvab. Vampiiride tants on minu jaoks muusikalide lipulaev Eestis, kuigi lavastus ise ei olnudki võib-olla nii tugev, siis see, mis sellest kokku välja tuli ning see kaader, eesotsas Jassi Zahharov'i, Marko Matvere ja Rostislav Gurjev'iga - see oli nagu mingi uus tase. Kindlasti palju on süüdi ka isiklik pinnas, millelt seda vaatasin - eelkõige vanus, sest just siis mõjus see tobenaljakas vampiiride teema ja miksitud tunded 60ndatel Roman Polanski poolt tehtud filmiga Dance of the Vampires - kokku mõjus nii erilisena, et siiani on veel eredalt meeles. Rääkimata GEPist ja sellest lahedast eestluse uurimisest ning Matvere - Saaremäe duetist Rosencrantzi ja Guildensterninga Padise kloostri vareme vahel, ning kogu see Rakvere Teatri trupp kiviks meigitud nägudega! Need on kõik suured teatriimed ja kindlasti tuleb neid lisa!  Praktilise Eesti ajaloo jätan veel praegu TOP10 künnisele, sest see peab tõestama oma ajas püsimist.